Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Artur Talviku, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Andres Herkeli, Andres Ammase, Ain Lutsepa ja Monika Haukanõmme 7. märtsil esitatud arupärimisele puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu algatamise kohta (nr 422)

Arupärijad viitasid valitsuse 12. mai 2017 korraldusele, millega  algatati puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Arupärijad  soovisid teada, milline on planeerimisseaduses §-s 27 märgitud eriplaneeringu tegelik eesmärk, kui suurele avalikule huvile ja tehnilistele asjaoludele viidates võib iga firma taotleda valitsuselt eriplaneeringut. Kuidas on tagatud kohaliku omavalitsuse õigus eriplaneeringu osas kaasa rääkida ja kas vastav säte ei piira kohaliku tasandi otsustusõigust.

Peaministri sõnul koostatakse riigi eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. „See tähendab, et ehitis peab olema vajalik riigi toimimiseks, panustama riigi strateegiliste eesmärkide täitmisele, näiteks raudtee, kõrgepingeliin, rahvusvaheline lennuväli jm, või on ehitis niivõrd olulise ruumilise mõjuga, et selle asukoht võib oluliselt mõjutada erinevaid riigi seisukohalt olulisi valdkondi või ehitise asukoha valiku vastu tunneb huvi laiem avalikkus, võimalik, et kogu riik,“ selgitas Ratas.

Peaminister ütles, et valitsus peab riigi eriplaneeringu algatamisel või algatamata jätmisel kaaluma riikliku või rahvusvahelise huvi esinemist tegevuse või selle asukoha vastu. „Vastavalt planeerimisseadusele tuleb kõigisse eriplaneeringu koostamise etappidesse kaasata – ma rõhutan, kaasata – kohalik omavalitsus,“ märkis Ratas. Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Seega ei oleks planeerimisseadusega kooskõlas teoreetiline olukord, milles näiteks kohaliku omavalitsuse poolt esitatavaid seisukohti põhjendamatult ei arvestataks.

Ratas toonitas, et puidurafineerimistehase rajamisega seotud ohtudest annavad ülevaate planeeritud uuringud ning keskkonnamõjude hindamine. Kui raiemahud hakkavad ületama majandatavate metsade juurdekasvu, siis on metsaseadusse loodud mehhanism, mille alusel valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Seda juhul, kui on põhjendatult alust eeldada, et raiemaht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.

Peaminister möönis, et Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015–2021 kohaselt on hinnatud Emajõe ja Peipsi seisund halvaks. „Seepärast tuleb esmast uurida –, millise puhastustaseme juures Emajõe ja Peipsi veekogumi seisund ei halveneks ning ka veemajanduskavas ettenähtud eesmärgid saaks täidetud. Alles seejärel saab analüüsida, kas kavandatav tehnoloogia on antud piirkonnas rakendatav,“ ütles Ratas.

Peaminister kinnitas, et valitsus ei ole langetanud otsust puidurafineerimistehase rajamise kohta.

Ratas vastas veel arupärimisele õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seadmise ja venetumise kohta (nr 423).           

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastas arupärimisele üldhooldusteenuse osutamise kohta väljaspool kodu (nr 419).            

Ametivande andsid Riigikogu liige Enn Meri ja riigikontrolör Janar Holm.

Istung lõppes kell 18.50.

Fotod:

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside