Riigikogu tänase istungi algul esitasid 41 opositsioonisaadikut umbusaldusavalduse peaminister Taavi Rõivasele.

Vastavalt põhiseaduse § 97-le võib umbusalduse avaldamine tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.

Riigikogu istungil vastas peaminister Taavi Rõivas Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Kersti Sarapuu, Kadri Simsoni, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Dmitri Dmitrijevi, Tarmo Tamme, Erki Savisaare, Jüri Ratase, Anneli Oti, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Siret Kotka, Peeter Ernitsa, Mihhail Korbi ja Märt Sultsi 22. septembril esitatud arupärimisele probleemide kohta riigiettevõtetes ja riigihangetes (nr 251).

Arupärijad viitasid riigiettevõtetes toimunud mitmele olulisele juhtumile, et valitsusel pole tahtmist, pädevust või oskust juhtida maksumaksja raha mõistlikult ja hoolivalt. Nad juhtisid tähelepanu ka tehtavate riigihangete lepingutes esinevatele probleemidele. Arupärijad soovisid peaministrilt ülevaadet, kui palju tehakse aastas ministeeriumide ja nende allasutuste ning äriühingute poolt tehinguid ilma avatud pakkumiseta.

Rõivas ütles, et kõik valitsusasutused ja äriühingud, kes on riigihanke kohuslased, peavad oma ostud tegema riigihankega, välja arvatud riigihangete seaduses või muudes õigusaktides sätestatud erandlikel juhtudel. Kõik plaanilise järelevalve kontrollaktid on aastate kaupa avalikult kättesaadavad riigihangete registri kodulehel. „Järelkontrolli tulemustest lähtuvalt on Rahandusministeerium seisukohal, et valdavalt toimuvad ostud riigihankega. 2015. aasta järelevalvekontrolli käigus tuvastati, et 632-st valimisse kuulunud hankest 20-l juhul ei eelnenud nõutavat riigihanke korraldamist,“ selgitas Rõivas. Tema hinnangul olid riigihangete korraldamata jätmised üldjuhul tingitud hankijate teadmatusest või kogenematusest.

„Kui vaadata kogupilti, siis mullu korraldati üle 10 600 riigihanke, täpsemalt 10 623 riigihanget kogumaksumusega ligi 2,5 miljardit eurot. Siin ei kajastu soetused alla lihthangete piirmäära,“ märkis peaminister. Ta lisas, et on olemas ka riigihangete jagunemine menetlusliikide kaupa, aga see on väga pikk tabel.

Peaminister selgitas veel Estonian Airi pankroti ja parvlaevade hankega seotud probleeme.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas arupärimisele põllutöömasinate liikumise kohta sõiduteel (nr 252).

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri vastas arupärimisele Teadus- ja Arendusnõukogu raporti “Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrk ja tegevussuunad” otsuste rakendamise kohta (nr 253).

Riigihalduse minister Arto Aas vastas arupärimisele Riigi Kinnisvara AS-i omanduses oleva Patarei kindluse kompleksi kohta (nr 249) ja arupärimisele Riigi Tugiteenuste Keskuse senise tegevuse ja arengu kohta tulenevalt “Riigiülesannete analüüsis” sätestatud eesmärkidest (nr 259).

Ettevõtlusminister Liisa Oviir vastas arupärimisele korteriühistute võlgnevustega tegeleva töörühma kohta (nr 250) ja arupärimisele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevuse kohta (nr 267).

Istung lõppes kell 19.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]