Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Siret Kotka, Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli, Märt Sultsi, Kersti Sarapuu, Dmitri Dmitrijevi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Olga Ivanova, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Priit Toobali, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Peeter Ernitsa, Mihhail Korbi ja Mailis Repsi 13. oktoobril esitatud arupärimisele Omniva postkontorite sulgemise kohta (nr 79).

Arupärijad viitasid asjaolule, et kui mõnes linnas on lausa mitu postkontorit, siis ühel maapostkontoril on kohalikus elus märkimisväärne roll. Seda nii kasutatavate teenuste tõttu kui ka olulise sotsialiseerumiskohana. Arupärijate hinnangul lööb iga maapostkontori kinnipanek kohalikku elanikkonda kordades valusamalt kui mõne suurema keskuse elanikke ja suurendab ühtlasi tööpuudust maal. Arupärijad soovisid teada peaministri seisukohta, kuidas ja missugustel põhjustel on selline maaeluvaenulik otsus sündinud.

Rõivas märkis, et AS Eesti Post ei ole üheski oma teates edastanud sõnumit postkontorite sulgemisest. „Küll aga on räägitud postiteenuste liikumisest partneritele kuuluvatesse postipunktidesse – kohtadesse, mida inimesed aktiivselt kasutavad,“ selgitas ta. Rõivase sõnul on see protsess, mis on toimunud juba viimased viis aastat ja toimub ka tulevikus. Selle eesmärk on inimestele kättesaadavama ja parema teenuse pakkumine. „Kui vaadata postkontorite ja postipunktide üldarvu, siis see on jäänud viimastel aastatel muutumatuks. Postipunkt on postiseaduse mõistes samuti postkontor, aga selle omanikuks ei pruugi alati olla Eesti Post,“ ütles Rõivas.

Peaminister toonitas, et universaalse postiteenuse osutajale on postiseadusega pandud ülesanne tagada järjepidev, kvaliteetne ja taskukohane postiteenuste osutamine kogu Eesti territooriumil. „Lisaks postkontoritele ja postipunktidele on postiteenuseid võimalik tarbida ka kirjakandja vahendusel. Kui inimene elab lähimast postkontorist või kaugemal kui viis kilomeetrit, on kirjakandja koju kutsumine tema jaoks ka tasuta,“ selgitas Rõivas. Ta lisas, et kuna lihtsaadetisena edastatavate saadetiste maht näitab pidevat langustrendi, on universaalse postiteenuse osutamiseks nõuetekohase postivõrgu ülalpidamisele kehtestatud nõuete täitmine muutunud seda teenust osutava ettevõtja jaoks üha kahjumlikumaks tegevuseks. „2014. aastal oli selle tegevusala kahjum 2,3 miljonit eurot. Kui aga postkontorit külastab mõni üksik klient päevas, siis on mõistlik kaaluda seda, et viia postiteenused postipunkti, kus inimesed reaalselt käivad,“ märkis Rõivas. Tema sõnul võib postipunkt asuda näiteks kaupluses, ta võib asuda mõnes teises külastatavas kohas selles piirkonnas. „Vabaneva ressursi arvel on võimalik moderniseerida suurema külastatavusega postkontoreid ja arendada teenuste osutamist kogu võrgu ulatuses. Riigi seisukohalt on loomulikult peamine see, et postiteenus oleks kättesaadav ja selle kvaliteet oleks võimalikult kõrge üle kogu Eesti,“ toonitas peaminister.

Rõivas ütles, et otsust Eesti Posti erastamiseks ei ole veel tehtud. „Olen seisukohal, et kõiki riigile kuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid ei pea riik tingimata sajaprotsendiliselt omama. Tuleb tähele panna, et üks pool AS Eesti Postist on universaalse postiteenuse osutamine, mis tuleneb ka aktsiaseltsile pandud kohustest, aga teine pool on logistikaäri ja pakiveoäri, mida võib üldisemalt nimetada Omnivaks, ja pakivedu ei ole ilmtingimata riigi tuumikfunktsioon,“ märkis Rõivas. „Mina oleksin küll avatud ka nendele kaalumistele, et millised omandivormid maksumaksja vaadates ja teenuse kvaliteeti vaadates ikkagi kõige kasulikumad on,“ põhjendas peaminister.

Rõivas vastas veel arupärimisele makromajanduse ja eelarvelaekumiste 2016 ja edasiste prognooside kohta (nr 83).

Riigihalduse minister Arto Aas  vastas arupärimisele Ida-Virumaa olukorra ja arengu kohta (nr 76).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Märt Sults ja Mihhail Stalnuhhin.

Istung lõppes kell 17.52

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside