Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Olga Sõtniku, Ester Tuiksoo, Inara Luigase, Valeri Korbi, Nikolai Põdramägi ja Eldar Efendijevi 11. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti kodanike õiguste kohta Petserimaal (nr 562). Arupärijad soovisid peaministrilt teada – kas ja milliseid Eesti kodanike põhiõigusi Venemaa presidendi käskkiri piiriäärsete maatükkide omandamise kohta riivab tema hinnangul?”
Ansipi selgituste kohaselt ei ole välisministeerium tuvastanud, et Venemaa Föderatsiooni presidendi 9. jaanuaril 2011 allkirjastatud korraldus riivaks Eesti kodanike põhiõigusi. Peaminister rõhutas, et kodanike põhiõigused sätestab Eesti põhiseadus, mille § 32 kaitseb isiku omandit ja vara. Piirang välisriikide kodanikele piiriäärsetel territooriumidel asuvate maatükkide omandamiseks kehtib Venemaal juba alates 2001. aastast, kui jõustus maakoodeks ja selle rakendusseadus. Maakoodeks näeb ette, et piiriäärsete territooriumide nimekirja kehtestab Venemaa Föderatsiooni president. 9. jaanuari 2011. aasta korraldusega president viidatud nimekirja ka kehtestas. Kuna aga piirang välisriikide kodanikele piiriäärsetel territooriumidel asuva maa omandamiseks kehtis alates 2001. aastast, ei halvendanud konkreetne korraldus välisriikide kodanike senist õiguslikku seisundit. Korraldus ei käsitle piiriäärsetel territooriumidel asuva vara staatust ning sellele laieneb endiselt Venemaa tsiviil- ja pärimisseaduandlus, millesse muudatusi ei ole sisse viidud. Samuti ei ole Eesti Välisministeeriumi hinnangul sellel korraldusel tagasiulatuvat jõudu. Eesti Välisministeerium jätkab Venemaa presidendi korraldusega kaasneda võivate asjaolude täpsustamist, selgitas peaminister.
Ansip märkis, et Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud 1993. aastal lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Lepingu artikli 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Kui Eesti kodanike isiklikud ja varalised õigused Venemaa Föderatsiooni territooriumil peaksid osutuma vähemkaitstuks, võrreldes Vene kodanikega, saab Eesti õigusabi lepingule tuginedes kasutada Eesti kodanike kaitseks diplomaatilisi vahendeid, kinnitas Ansip.
Peaminister vastas veel kahele arupärimisele. Need olid:
Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Heljo Pikhofi, Eiki Nestori, Kalev Kotkase, Jaanus Marrandi, Sven Mikseri, Jaan Õunapuu, Mark Soosaare ja Hannes Rummi 13. detsembril esitatud arupärimine lumetormi kohta (nr 550);
Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Kadri Simsoni, Vladimir Velmani, Aivar Riisalu, Kalev Kallo ja Lauri Laasi 13. jaanuaril esitatud arupärimine segaduste kohta seoses domeenireformiga (nr 563).
Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti töönädala päevakorrast välja valitsuse algatatud
avaliku teabe seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (
891 SE) teine lugemine.
Vabas mikrofonis võttis sõna Kadri Simson.
Istungi stenogramm on internetis
siin:
Riigikogu pressitalitus