Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Raivo Põldaru ja Arno Silla 14. septembril esitatud arupärimisele Eesti tegevuskava kohta Euroopat tabanud pagulas- ja immigratsioonikriisis (nr 69).

Arupärijad tõid esile tõsiasja, et viimaste kuude jooksul on toimunud tormilised arengud Euroopa Liidu ja NATO välispiiril, kus Euroopasse on sisenenud sadu tuhandeid illegaalseid immigrante, majanduspagulasi ja sõjapõgenikke ning sellest tuleneb Euroopa Komisjoni surve rändkvootide kehtestamiseks. Arupärijad soovisid peaministrilt teada, millise volituse või mandaadi alusel on ta lubanud vastu võtta lisaks eelnevale kuni 180-le isikule lisaks 373 isikut.

Rõivas selgitas, et Euroopa Liidu tasandil toimunud läbirääkimistel on Eesti riigi esindajad lähtunud 10. septembril valitsuse ning 11. septembril Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil heaks kiidetud seisukohast, et Eesti on valmis kriisiolukorras vastu võtma sõjapõgenikke, arvestades Eesti riigi võimekust, rahvastikku ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus ning sõjapõgenikke soovi Eestisse ümber paikneda.

Rõivas märkis, et Euroopa Liidu siseministrite 20. juuli kokkuleppe tulemusel oli kavas võtta vastu kuni 180 isikut. „Paraku oli juba augustiks rändesurve teatud liikmesriikidele, sh näiteks Itaalia, Kreeka, Ungari, hüppeliselt kasvanud, mistõttu esitas Euroopa Komisjon 9. septembril täiendava ettepaneku eesliiniriikide abistamiseks sinna saabunud kaitset vajavate isikute ümberpaigutamise kaudu,“ ütles peaminister. Ta lisas, et Eesti on eespool kirjeldatud arengust lähtuvalt pidanud oma võimekust uuesti ümber hindama.

Rõivase sõnul on mitmete liikmesriikide varjupaigasüsteemid sattunud ränga surve alla ning nendel riikidel on väga raske sellega üksi toime tulla. Seni on Euroopa Liidu kriisimeetmete proportsioonid kaitset vajavate isikute ümberjagamisel olnud sellised, et vaid osa kaitset vajavatest isikutest jagatakse proportsionaalselt ülejäänud liikmesriikide vahel. Samalaadne süsteem rakenduks loomulikult ka Eestile, juhul kui meie peaksime erakordse rändesurve alla sattuma.

Rõivas selgitas, et pagulaste vastuvõtu ettevalmistusega tegelevad praegu nii sotsiaalministeerium Margus Tsahkna juhtimisel kui ka siseministeerium Hanno Pevkuri juhtimisel. „Ma olen täiesti kindel, et Eesti riik suudab neid inimesi aidata, suudab neile leida töökohad. Mitmed ettevõtted on juba teatanud kümnetest vabadest töökohtadest, mida nad on valmis kohe pakkuma. On olemas ka mitmeid organisatsioone, kes on pakkunud omalt poolt eluasemeid,“ märkis peaminister. Tema sõnul on ka mitmed Eesti inimesed öelnud, et nad on valmis olema toeks, ükskõik kas siis tugiisikuna või vabatahtlikuna. „Näitame, et Eesti on väärikas riik ja väärikas ühiskond ja et me suudame ka selliste suhteliselt tagasihoidlike kriisidega edukalt toime tulla,“ ütles Rõivas.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas arupärimisele haridusliku erivajadusega (HEV) õpilaste õppetöö tulemusliku korraldamise kohta (nr 70).

Välisminister Marina Kaljurand vastas arupärimisele Euroopa Liidu eesistujamaa rolli täitmise kohta 2018. aastal (nr 75).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Märt Sults, Jüri Adams ja Peeter Ernits.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

Tagasiside