Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Artur Talviku, Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Krista Aru, Jüri Adamsi ja Andres Herkeli 7. detsembril esitatud arupärimisele Eesti merepoliitika kohta (nr 114).

Arupärijad tõid esile, et merenduse puhul on tegu kõrget lisandväärtust loova valdkonnaga, mis on olnud Eesti riigile ja rahvale ajalooliselt üheks põhiliseks tegevusvaldkonnaks.

Hetkel opereerivad Eestis resideeruvad äriühingud ligi 50 kaubalaevaga, mis aga ei seila Eesti lipu all. Põhjuseks on asjaolu, et ettevõtluskeskkond pole soodne. Seoses sellega puuduvad ka meie meremeestel kodumaised töökohad, millest tulenevalt ei ole riigil vastavaid maksulaekumisi. Andmed kõnelevad, et ligi 5000 kvalifitseeritud meremeest teenivad tulu välismaiste reederite juures võõra lipu all. Merenduse transpordisektor on olulise tähtsusega nii Eesti ekspordivõimekusele kui ka turismile.

Arupärijad soovisid teada, mida peaminister kavatseb ette võtta seoses merenduspoliitikaga, et olukorda parandada. Arupärijad viitavad asjaolule, et Eestis ei ole meremajandus tunnustatud iseseiseva majandusharuna. Samas ütlevad riiklikud dokumendid, et see on siiski oluline valdkond. Meremajandusega on seotud kokku kaheksa ministeeriumi, kuigi juriidilises keeles sellist haru ei ole olemas. Peaministrilt küsiti, millega on seotud taoline merenduse alaväärtustamine ja kuidas kavatseb ta olukorda parandada.

Rõivas selgitas, et merendusega seotud ministeeriumide arv on tõepoolest suur. Ta pidas positiivseks ühe sektori probleemide käsitlemist mitme ministeeriumi haldusalas, sest valdkonda panustavad erinevad osapooled. “Merenduse arengukava 2012–2020” rakendusplaan on koostatud aastateks 2014–2016. Selle täitmise aruanne esitatakse valitsusele 2017. aastal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse loodud töögrupp on Eesti laevandussektori konkurentsivõimet detailselt analüüsinud ning esitanud oma ettepanekud dokumendis “Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine”. „See sisaldab muu hulgas laevaregistrite ümberkorraldamise, kaubalaevade maksustamise, Eesti lipu all seilavate kaubalaevadel võõrtööjõu liikumise ja seal töötavate Eesti meremeeste sotsiaalsete garantiide tagamise aspekte,“ ütles Rõivas. Tema sõnul peavad arutelud Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel jätkuma.

„Iseenesest Eesti laevanduse konkurentsivõime sedavõrd mustades toonides maalimine ei ole ka päris õige. Kui võtta näiteks reisilaevad, siis Läänemere suurim reisilaevaettevõte, mis on omandanud ka enne Soome kapitalile kuulunud väga suure ja ajaloolise tegija, on just nimelt Eesti ettevõte,“ selgitas Rõivas. Eesti ettevõtet Tallink teatakse mitte ainult Läänemere-äärsetes riikides, vaid ka märksa laiemalt.

Rõivase sõnul toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsi võimalikest maksusoodustustest ja teistest lahendustest valitsuse lauale. „Siis saame vaadata, millised on võimalike alternatiivide plussid ja miinused. Üldine kogemus on näidanud, et maksusoodustustega probleemide lahendamine on üks kõige ebaefektiivsemaid. Aga selline põhimõte ei tähenda, et peaksime ühte või teist lahendust alati ilmtingimata välistama,“ märkis peaminister.

Rõivas vastas veel arupärimisele riigipidamise reformi ja arukuse tõstmise kohta (nr 126).

Siseminister Hanno Pevkur vastas arupärimisele relvaseaduse muudatuste selgitamise kohta (nr 128), arupärimisele võimalike kuritarvitamiste kohta Politsei- ja Piirivalveametis (nr 134) ja arupärimisele politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti kõrgema ametniku haridusnõuete kohta (nr 136).

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Adams.

Istung lõppes kell 17.54

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

[email protected]