Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Aivar Riisalu, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljevi, Urbo Vaarmanni ja Priit Toobali 15. jaanuaril esitatud arupärimisele keskkonnatasude tõstmise põhiseadusvastasuse kohta (nr 377). 

Arupärijad viitasid asjaolule, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse kohaselt oli keskkonnatasu määrade ootamatu tõstmine valitsuse poolt põhiseadusvastane, mistõttu jääb käesoleval aastal riigil saamata umbes 12 miljonit eurot. Arupärijad soovisid teada, kuidas on plaanis antud auk eelarves katta. 

Ansipi selgituste kohaselt kehtestas valitsus 2009. a majanduskriisi oludes suhteliselt madalad keskkonnatasud ja nende suurus fikseeriti aastate kaupa kuni 2015. aastani. „Pärast õiguskantsleri tähelepanujuhtimist tehti täiendav analüüs ning veenduti muudatuse põhiseaduspärasuses,“ ütles Ansip. Riigikohus leidis, et vaidlusaluste tasumäärade tõstmine on sobiv ja vajalik abinõu, suunamaks ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendamaks riigieelarve tulusid. 

Arupärijad tõid esile asjaolu, et 2012. aasta oktoobris otsustas valitsus oma määrusega nr 83 tasumäärasid muuta, tõstes neid 2009. aastal kavandatust kiiremini ning suuremas ulatuses. 

Riigikohus pidas oluliseks, et valitsuse tasemel on kehtestatud keskkonnatasude suurenemise aegrida 2015. aastani, mis tekitas ettevõtetes õigustatud ootuse.  

Ansip sõnul ütles ta 18. detsembril Riigikogu ees, et hoolimata küllalt märkimisväärsest keskkonnatasude kasvust on kaevandamine märgatavalt intensiivistunud. Peaminister märkis, et kui intensiivistumine jätkub samasuguses tempos, siis suuremas mahus kaevandamine katab ära ka tariifi alanemisest saamata jääva tulu. Ansip selgitas, et riigieelarve 2014. aasta tegelikud laekumised selguvad aasta lõpuks ning alles siis saab hinnata tulude ala- või ülelaekumist. Tulude oodatust väiksema laekumise korral võib tekkida vajadus kasutusele võtta riigi reserve, ütles peaminister. 

Ansip märkis, et keskkonnatasu määrade tõstmise eesmärk on suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvamalt kasutama. Lisaks toob kaevandamine ja vee väljapumpamine kaasa olulise kahju, mis tuleb kohalikele elanikele ja riigile hüvitada. Valitsuse põhimõte keskkonnatasude määramisel on olnud, et saastaja maksab ja ei ole õiglane panna keskkonnale tekitatud kahju korvamine kellegi teise õlule. 

Peaminister vastas veel arupärimisele kaitseministri avalduste kohta (nr 375).             

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas arupärimine raudteel reisijateveo korraldamise kohta (nr 374). 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Valeri Korb.

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressiteenistus