Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Mai Treiali, Karel Rüütli, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi 5. juunil esitatud arupärimisele Euroopa Sotsiaalharta täitmise kohta (nr 76). Arupärijad osutasid, et Eesti ei täida harta põhimõtet, mille kohaselt ei tohi sissetulekut asendavad hüvitised langeda allapoole vaesuspiiri, mis on määratletud 50%-ga leibkonnaliikme mediaansissetulekust. Arupärijad küsisid, millal kavatseb valitsus asuda täitma Euroopa Sotsiaalharta ja Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi vastavaid sätteid. 

Peaminister selgitas, et Euroopa Sotsiaalõiguse Komitee on teinud 2005. aastal Eesti esitatud aruande põhjal järelduse, et meie pensionide alammäärad on liiga madalad, sest jäävad allapoole vaesusläve. Selle aruande perioodiks olid aastad 2003 ja 2004. „Võrreldes nimetatud aruandeperioodiga on pensionide suurus vahepeal oluliselt tõusnud, seda johtuvalt nii indekseerimisele põhinevast tõusust kui ka poliitilistele otsustele toetuvatest pensionide täiendavast tõstmisest,“ ütles Ansip. Keskmine vanaduspension on 44-aastase tööstaaži korral seisuga 1. aprill 2008 4560 krooni, ehk peaaegu kaks korda kõrgem kui 2004. aastal samal ajal. Väiksema tööstaaži korral on pensionid veelgi kiiremini kasvanud. Näiteks oli rahvapension 2004. aasta 1. aprilli seisuga 990 krooni kuus ja 1. aprilli seisuga aastal 2008 on see 1913 krooni kuus. Ansip kinnitas, et valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näeb ette pensionide kahekordistamise nelja aastaga. Selleks on tehtud pensionisüsteemis mitmeid muudatusi. „Muudatuste tegemisel arvestatakse pensionisüsteemi õiglust, samuti vastavust riikliku pensionikindlustuse eesmärkide ning finantspoliitikaga,“ selgitas peaminister.           

Ansip vastas veel Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Inara Luigase, Jaak Aabi ja Toivo Tootseni 18. juunil esitatud arupärimisele kutseõppe kohta Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonnas (nr 78).  Ansip selgitas nimetatud õppeasutusega seotud probleemide tagamaid. Peaminister ütles kokkuvõtteks: „Praegu ei ole valitsusel kavas Helme vallas ühtegi kooli likvideerida. Kindlasti jätkub õppetöö Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonnas veel lähiaastatel kuni uue õppekompleksi valmimiseni Valgas. Selle aja jooksul tuleb välja töötada edasised stsenaariumid Helme Kutsekoolituskeskuse arengute osas.“ 

Istungi stenogrammi leiate siit: