Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Tarmo Tamme, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi 4. juunil esitatud arupärimisele Euroopa Komisjoni soovituste kohta (nr 176). 

Arupärijad soovisid teada Euroopa Komisjoni soovituste valguses, millised on valitsuse konkreetsed sammud pikaajalise tööpuuduse vähendamiseks? 

Ansip märkis, et töötute arv on vähenenud kiiresti, sh ka pikaajaliste töötute puhul, kelle tööotsingute kestvus on 12 kuud ja kauem. Majanduskriisi ajal kasvama hakanud pikaajaliste töötute määr vähenes 2010. a 7,7%-lt 2012. a teises kvartalis 5,3%-le. Kuna üldine töötus on vähenenud veel kiiremini, siis on pikaajaliste töötute osatähtsus tõusnud, nentis peaminister. 

Ansipi sõnul on Eesti tööturupoliitika prioriteediks vähendada pikaajalist töötust, hoides ära uute pikaajaliste töötute juurde tekkimist ja lühendada töötuse kestvust. Peaministri selgituste kohaselt sisaldab valitsuse tööhõiveprogramm 2012–13 rida uusi ja arendatud tööturuteenuseid, mis sobivad just pikaajalise töötuse ennetamiseks ja pikaajaliste töötute tööle aitamiseks. Ta lisas, et veel muudeti ajutise ja lühiajalise töötamise soodustamiseks palgatoetuste maksmise tingimusi, võimaldades palgatoetust maksta töötule, kes on arvel olnud vähemalt 12 kuud tööleasumisele eelneva 15 kuu jooksul. 

Ansip nentis, et suure tööpuudusega piirkondades on osa probleemist töökohtade vähesus. Ta toonitas, et on oluline panustada ka ettevõtluse toetamisse. Töötukassa toetab töökohtade loomist töötutele ettevõtluse alustamise toetusega. 2012. aasta esimesel poolaastal on toetust saanud 350 ettevõtlusega alustada soovinud töötut. Piirkondades teeb Töötukassa koostööd kohalike omavalitsustega. Koostöö raames valivad Töötukassa ja kohalike omavalitsuse esindajad ühiselt välja inimesed, keda aidata konkreetselt nende probleemidest lähtuvalt, selgitas Ansip.             

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Lauri Laasi, Olga Sõtniku, Tarmo Tamme, Valeri Korbi ja Yana Toomi 5. juunil esitatud arupärimisele Eesti rahva ja eluruumide loendusest (nr 177).           

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas kolmele arupärimisele. Need olid: 

Riigikogu liikmete Aadu Musta, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Marika Tuus-Lauli, Peeter Võsa, Priit Toobali, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 30. augustil esitatud arupärimine riigimetsa Majandamise Keskuse börsile viimisest (nr 183);             

Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Eiki Nestori, Helmen Küti, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jaan Õunapuu, Kajar Lemberi, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Marianne Mikko, Neeme Suure, Rannar Vassiljevi, Rein Randveri, Sven Mikseri ja Urve Palo 10. septembril esitatud arupärimine metallivarguste ja metalli kokkuostu punktide ebaseadusliku tegevuse kohta (nr 186); 

Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Eldar Efendijevi, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani 17. septembril esitatud arupärimine baltikumi suurima poolkoksimäe põlengu kohta (nr 188).             

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 24. septembril esitatud arupärimisele vägivalla kohta Gruusias (nr 191).           

Vabas mikrofonis võtsid sõna Viktor Vassiljev ja Lembit Kaljuvee. 

Istung lõppes kell 18.07 

Istungi ülevaade on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal, 631 6351