Tänasel täiskogu istungil oli vastamisel 6 arupärimist, millest neljale vastas peaminister Andrus Ansip ning kahele majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

1. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Vilja Savisaare ja Toomas Vareki poolt 25.02.2008 esitatud arupärimisele nr 40 eelarve tasakaalu kohta. Arupärijad väitsid, et 2008. aasta riigi eelarve on koostatud 1,5 miljardi kroonise defitsiidiga, kuna selles ei kajastu Riigi Kinnisvara AS poolt lepingute kaudu voetud kohustused. Ka väitsid arupärijad, et Euroopa riikide statistikakeskus Eurostat on antud küsimuse üles tõstnud, kuna eksitud on Eurostati tavade vastu. Arupärijad küsisid, kas selle eksimuse eest vastutavad poliitikutel on kavas võtta antud küsimuses ka poliitiline vastutus.

Peaminister Andrus Ansip: Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu vastas täielikult riigieelarve raamseadusele ja teistele asjasse puutuvatele õigusaktidele. Vastavalt Eesti riigis välja kujunenud tavale toetus eelmise aasta septembris üleantud riigieelarve eelnõu rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile ja kavandas valitsussektori ülejäägiks 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% sisemajanduse koguproduktist. Seega võib väita, et juba eelarve koostamisel ajal nähti ette puhvertsoon võimalike riskide maandamiseks. Kunagi varem pole nii suurt ülejääki eelarvesse kavandatud.

2. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Vilja Savisaare, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Inara Luigase, Jaan Kundla, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi ja Jüri Ratase poolt 27.02.2008 esitatud arupärimisele nr 47 Tallinn-Tartu maantee rahastamise kohta. Arupärijad viitasid erinevatele ajakirjanduses antud materjalide, milles anti Tartu maatee rahastamise kohta vastakat informatsiooni ja küsisid, millises mahus on ette nähtud Tallinn-Tartu maantee ehitamine neljarealiseks; milliseid rahastamise vahendeid antud ehitamise jaoks kasutatakse; kas ja kui palju kasutatakse kütuseaktsiisist laekuvat raha; millisel määral on plaanitud võtta laenukohutusi jne.

Ansip: valitsusliidu programmis aastateks 2007-2011 on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee neljarealiseks ehitamist kavandatud osaliselt, nimelt lõigul Tallinnast Koseni. Samuti on võetud eesmärgiks alustada neljarealise tee ehitamist Koselt Mäoni. Ehituskava ja erinevate ehitamisele tulevate rajatiste, see on sõiduteelõikude, koguja teede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike ja viaduktide esialgsed maksumused määratakse teehoiukavas aastateks 2007-2011. Objektide maksumust täpsustatakse järgmiste aastate kavades. Tulenevalt valitsuskabineti 21. veebruari 2008. aasta istungi otsusest arutatakse teehoiukava aastateks 2007-2011 pärast eelarvestrateegia menetlemist käesoleva aasta maikuus. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitamiseks kasutatakse riigieelarve vahendeid. Riigieelarveseaduse kohaselt on riigieelarve tulude hulgas ka välistoetuste vahendid, millest tulenevalt ei ole põhimõttelist vahet, kas selleks kasutatakse otseselt kütuseaktsiisist laekuvat raha või välisvahendeid. Laenu ei ole praeguste plaanide kohaselt kavandatud võtta.

3. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Toivo Tootseni, Heimar Lengi, Marika Tuusi, Evelyn Sepa ja Olga Sõtniku poolt 11.03.2008 esitatud arupärimisele nr 49 Saksamaale ümberasujatele kuulunud vara tagasitaotlejate avalduste lahendamise kohta. Arupärijad osutasid 10. märtsi 2008. aasta Riigikohtu üldkogu otsusele nr 3-3-2-1-07, milles üldkogu leidis, et Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldused tuleb läbi vaadata. Arupärija osutab üldkogu otsusele, mille kohaselt on praeguseks ajaks kujunenud olukord, kus ORAS § 7 lg 3 on kaotanud kehtivuse, samas kui seadusandja pole kehtestanud õiguslikku regulatsiooni selle kohta, kuidas Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustega toimida. Samuti puudub regulatsioon, mis lubaks või välistaks uute avalduste esitamise. Arupärijad tundsid huvi, milline regulatsioon selle probleemi lahendamiseks on valitsuse poolt ette valmistatud.

Ansip: Riigikohtu üldkogu 10. märtsi otsusest tulenevalt ei vaja tagastamismenetluste taasalustamine täiendavat regulatsiooni, sest kohalikele komisjonidele tegutsemiseks vajalikud juhtnöörid sisalduvad üldkogu seisukohtades. Siiski on Vabariigi Valitsus juba eelmisel sügisel otsustanud, et pärast Riigikohtu üldkogu kõnesoleva otsuse vastuvõtmist teeb rahandusminister valitsusele ettepaneku Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2006. aasta otsuses ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2007. aasta otsuses Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise kohta sisalduvate õiguslike järelduste elluviimiseks. Riigikohtu üldkogu tegi oma otsuse teatavasti 10. märtsil 2008. aastal ja Vabariigi Valitsus arutab Rahandusministeeriumi ettepanekuid aprilli keskel kavandataval kabinetinõupidamisel ja otsustab järgnevad sammud. Vabariigi Valitsus saab oma määrusega ainult täpsustada juba olemasolevaid reegleid, mitte aga ise uusi luua.

4. Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Kalev Kallo, Evelyn Sepa, Nelli Privalova, Aivar Riisalu, Kadri Musta, Rein Ratase, Enn Eesmaa ja Jaan Kundla poolt 12.03.2008 esitatud arupärimisele nr 50 Tallinna linna infrastruktuuride rahastamise kohta. Arupärijad osutasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi väljaütlemistele valitsuse pressikonverentsil 6. märtsil 2008, kus minister väidetavalt ütles, et ei näe vajadust uue kaasaegse trammiliini rajamiseks, mis ühendaks Tallinna kesklinna Lasnamäega. Minister ütles väidetavalt, et Tallinna Linnavalitsuse trammiteede arendamise plaan on halvasti läbi töötatud ja ei arvesta reaalseid võimalusi ja vajadusi ning ei ole tõestatud, et trammitee ehitamine Lasnamäe kanalisse lahendaks Tallinna liiklusprobleemid. Arupärijad küsisid, milliste reaalsete võimaluste ja vajadustega on valitsus Tallinna trammiteede arendamise plaanis arvestatud ning millistel kaalutlustel ei pea valitsus vajalikuks toetada ühistranspordi kaasajastamist Tallinnas.

Ansip: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esindatud Tallinna trammiteede rekonstrueerimise ja ehitamise teostatavusuuringu järelevalvekomisjonis. Sellest tulenevalt on ministeerium teadlik, et eelprojekti koostamise käigus on tellija ja konsultandi vahel olnud olulisi erimeelsusi, mis on viinud probleemideni projekti sisulises käsitluses ning projekti valmimise viibimiseni. Ühtekuuluvusfondi investeeringutekava kinnitamise hetkeks ei olnud Tallinna Transpordiamet projekti ettevalmistamisega jõudnud faasi, millele tuginedes oleks olnud võimalik vastu võtta positiivset otsust projekti finantseerimiseks. Vabariigi Valitsus peab vajalikuks toetada ühistranspordi kaasajastamist Tallinnas, mille heaks näiteks on ühtekuuluvusfondi investeeringute kavaga kinnitatud AS Elektriraudtee uue veeremi soetamine.

5. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Toomas Vareki, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Marika Tuusi ja Inara Luigase poolt 26.02.2008 esitatud arupärimisele nr 41 Eesti raudteetranspordi kohta. Arupärijad viitasid raudteetranspordi osakaalu väidetavale vähenemisele Eestis ja küsisid, mida on valitsusel kavas teha raudteetranspordi ja sellega seotud infrastruktuuri korrastamiseks ja edendamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: kaubavedude mahud raudteel on stabiliseerunud, kuid seda tasemel, mis jääb oluliselt alla varasemale. Kui 2007. aasta veebruaris võttis AS Eesti Raudtee piiril vastu keskmiselt 36,3 rongi ööpäevas, siis 2008. aasta veebruaris oli see arv 20 rongi piires ööpäevas. Peame tõdema, et vaatamata ministeeriumi kindlale huvile kaubavedude kasvu osas raudteel on praegu raske hinnata kaubaveomahtude muutusi nii kaugemas tulevikus, pärast 2017. aastat, ja võib-olla üldse on 10 aastat ette sellel turul tõsiselt võetavaid prognoose lihtsalt väga vara teha. Transpordi arengukava 2006-2013″ näeb ette Tallinna-Tapa-Tartu-Koidula, Tapa-Narva ja Tartu-Valga raudteelõikude infrastruktuuri tehnilise taseme tõstmist tasemele, mis võimaldab rongiühendust kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Oleme siinjuures arvamusel, et reisirongide kiiruste tõstmine nimetatud raudteelõikudel kiiruseni 120 kilomeetrit tunnis on reaalne ning vajalike investeeringute puhul ka saavutatav. Tallinna-Valga raudteelõigu infrastruktuuri tehnilise taseme tõstmine reisirongide kiiruste viimiseks 120 kilomeetri tasemele peaks praeguste kavade kohaselt jõudma lõpule aastaks 2011. Seejuures on planeeritud korrastada 2009. aasta keskpaigaks Tartu-Valga raudteelõik ja seejärel Tallinna-Tapa raudteelõik.

6. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Mart Jüssi, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Vilja Savisaare, Villu Reiljani, Karel Rüütli, Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee ja Valeri Korbi poolt 26.02.2008 esitatud arupärimisele nr 42 tuumaenergeetika kohta. Arupärijad viitasid Eesti Energia AS kavatsustele rajada Eestisse tuumajaam ja esitasid 16 kõnelause kavaga seotud küsimust.

Parts: nendele küsimustele täna asjalikke, sisulisi, tõsiseid vastuseid anda ei ole võimalik. Selle tõttu ma ei laskuks isegi praegu nendesse spekulatsioonidesse, sest vastasel juhul oleks see lihtsalt huvitavad mõttekäigud huvitavatel teemadel. Ministeerium lähtub praegu arusaamast, et me koostame energiamajanduse ja elektrimajanduse pikaajalist arengukava ning selle arengukava raames me kaalume erinevaid arengustsenaariume. Üks on teada – rahvusvahelised koostööprojektid meie naabritega ja siis üks optsioon võib olla kindlasti see, et Eesti peaks ise mõtlema oma tuumaenergia tootmise peale. Kui see arengukava jõuab sellisesse järku, et ta jõuab ka Riigikokku ja Riigikogu selle kinnitab ja seal on ka vastav suunis, siis pärast seda suunist me võime asuda tegema ettevalmistusi, et üldse minna sellesse esimesse etappi.

Vabas mikrofonis võttis sõna Silver Meikar.

Istungi stenogramm asub siin.

Riigikogu pressitalitus