Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Monika Haukanõmme, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Andres Ammase, Artur Talviku ja Jüri Adamsi 15. juunil esitatud arupärimisele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamise kohta (nr 236).

Aruupärijad viitasid justiitsministeeriumis valminud raportile Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamiseks tehtud ettepanekute kohta, kus tuuakse esile neli muutmist vajavat teemavaldkonda. Need on paindlikud töösuhted, kaasaegne maksukeskkond, optimaalne halduskoormus ning ettevõtlust toetav õiguskeskkond.

Arupärijad soovisid teada, milliseid samme kavatseb valitsus selleks, et viia ellu raportis toodud ettepanekuid Eesti konkurentsivõime arendamiseks.

Rõivase sõnul on Eesti maksukeskkonna konkurentsivõime ja investeeringute siia meelitamine valitsuse üks selge prioriteet. „Seetõttu oleme võtnud ka kindla suuna langetada tööjõumakse, sealhulgas langetada sotsiaalmaksu määra, tõsta tulumaksuvaba miinimumi, rakendada väiksemate sissetulekutega inimestele tagasimakse,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et kõik need on majanduskeskkonna stabiilsuse ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu kõrval olulised kriteeriumid ettevõtte asukoha valikul. „Me ei ole sugugi unustanud Justiitsministeeriumi raportit, mis oli valitsuses arutelul juba maikuus, ja mitmete teemadega ministeeriumide tasandil juba ka aktiivselt tegeletakse,“ selgitas peaminister. „Me tuleme raporti ettepanekute juurde kindlasti lähiajal tagasi, muu hulgas siis, kui minu poolt aasta tagasi kokku kutsutud ja Eesti parimatest ekspertidest koosnev majandusarengu töögrupp on oma tööga valmis saanud. Siis on võimalik sarnaseid teemasid tervikuna koos käsitleda.“

„Neid näiteid võib tuua, mis on juba ellu viidud või töös: näiteks ettevõtjate asjaajamise lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine. Rohkemate e-lahenduste kasutamine peaks olema peamine vahend riigiga suhtlemisel ja äriprotsesside tõhustamisel. Samuti oli seal üks ettepanek vähema bürokraatiaga, ettevõtlussõbralikumate riigihangete kohta,“ ütles Rõivas. Ta märkis, et nullbürokraatia projekt on osa riigireformist ja eelmise aasta sügisel ettevõtjate seas tehtud ideekorje 252 ettepanekust tervelt 204 olid tehtud bürokraatia vähendamiseks, millest on ministeeriumid koos ettevõtjatega otsustanud lähima paari aasta jooksul kaotada 164 bürokraatlikku nõuet, mis tulevikus ettevõtjaid vähem koormavad.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri vastas arupärimisele riigieksamite kohta (nr 237).

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas arupärimisele oluliste teenuste maalt lahkumise kohta (nr 239) ning arupärimisele riigiettevõtete konsolideerimise ja täiendava politiseerimise kohta (nr 243).

Istung lõppes kell 18.08.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]