Ametivande andis Riigikogu asendusliige Tõnu Juul.

Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikme Aadu Musta 13. detsembril esitatud arupärimisele arhiivinõukogu tegevuse ebaseadusliku lõpetamise kohta (nr 33). Arupärija leidis, et kuna riigisekretär ei ole juba paari aasta jooksul täitnud talle seadusega pandud kohustust kokku kutsuda arhiivinõukogu, võib seda kvalifitseerida arhiivinõukogu tegevuse eba­sea­dusliku lõpetamisena. Arupärija soovis teada valitsuse tegevuskava arhiivinduse ja dokumendihalduse eda­siseks arendamiseks.

Ansip ütles, et arhiivinõukogu tegevust ei ole lõpetatud. Arhiiviseaduse loojad nägid 1998. aastal ette riigisekretäri poolt juhitava nõuandva funktsiooniga arhiivinõukogu moodustamise. Esimesel tegevusaastal kogunes arhiivinõukogu päris tihti arutamaks rahvusarhiivi põhimäärust, arhivaari kutse omistamist ja muud. Seejärel on nii eelmise kui praeguse riigisekretäri ametiajal nõukogu koosolekuid korraldatud vaid valdkonna olulisemate arengusuundade vaagimiseks ning seoses riigiarhivaari valimistega. „Seetõttu on ilmne liialdus kvalifitseerida koosolekute korraldamise sageduse muutumist arhiivinõukogu tegevuse ebaseadusliku lõpetamisena,” selgitas peaminister. Juhuks, kui riigisekretäril kui arhiivinõukogu esimehel on jäänud mõni oluline küsimus tähelepanuta, annab arhiiviseadus ka arhiivinõukogu liikmetele õiguse nõuda nõukogu kokkukutsumist.

Arhiivinõukogu on kogu oma tegevuse jooksul arutanud nii rahvusarhiivi tegevust, asjaajamise ja arhiivinduse arengukava, rahvusarhiivi digitaalarhiivinduse strateegiate kui ka dokumendihalduse arengu põhisuundi. Viimaste aastate prioriteet dokumendihalduse ja arhiivinduse valdkonnas on üleminek elektroonilisele dokumendihaldusele. „Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ülemineku paberivabale asjaajamisele avalikus sektoris 2011. aastaks. Selle saavutamiseks on viimastel aastatel tehtud palju tööd, millele toetudes otsustas valitsus eelmise aasta 4. oktoobril, et 2008. aasta jooksul lähevad kõik valitsusasutused üle elektroonilisele dokumendivahetusele,” märkis Ansip. Tänaseks on seda teinud üle poolte ministeeriumidest, ligi pooled maavalitsused ning veerand ametitest ja inspektsioonidest. Samuti on sellega toime tulnud üle kolmandiku kohalikest omavalitsustest. „Areneme selles valdkonnas jõudsalt,” kinnitas peaminister.

Ansip ütles, et eelmisel aastal kinnitas valitsus Rahvusarhiivi struktuurimuudatuse, millega loodi digitaalarhiivi büroo, kuna üleminek paberivabale asjaajamisele nõuab digitaalarhiivinduse ülesehitamist. Aasta lõpuks töötas Rahvusarhiivi välja digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded, mille järgimine tagab riigiasutustes digitaaldokumentide säilimise. Lisaks soetas Rahvusarhiiv võimsad serverid, millega loodi digitaalainese säilitamiseks vajalikud tehnilised tingimused. „Sellega on Rahvusarhiiv saavutanud valmisoleku digitaaldokumentide vastuvõtuks ja säilitamiseks. Minu hinnangul on arhiivinõukogu oma strateegilise suunaandja rolliga väga hästi hakkama saanud,” märkis peaminister.

Istungi stenogramm on siin:  

Riigikogu pressitalitus