Peaminister Andrus Ansip vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete 26. jaanuaril esitatud arupärimisele Eesti riigi toetuste süsteemi kohta (nr 126).

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

st1:*{behavior:url(#ieooui) }


/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

 

Ansip selgitas, et valitsusliidus ei ole langetatud otsust muuta kehtivat sotsiaaltoetuste süsteemi. „Küll aga olen jätkuvalt arvamusel, et laustoetuste süsteem on ebaefektiivne. Palju tõhusam oleks sotsiaal- ja peretoetuste jagamine vajaduspõhiselt,“ ütles ta. 

Peaminister märkis, et demokraatlik riik on kohustatud toetama neid, kes abi tõepoolest vajavad. „Demokraatlikus riigis ei pea jagama sotsiaaltoetusi kõigile näpuotsaga, peaasi, et kõik saavad võrdselt. Puudust kannatavad pered vajavad suuremat toetust,“ rõhutas peaminister. Ansip kinnitas, et vanemahüvitise maksmise korda pole kavas muuta. „Ja kindlasti pole kehtiv vanemahüvitise maksmise kord põhiseaduse vastane. Varasema tööga on proportsionaalses seoses nii mitmedki muud väljamaksed, nagu haiguspäevade hüvitised, pensionide kindlustusosaku suurus ja muud sellised. Need vanemad, kes saavad kõrgemat vanemahüvitist, on maksumaksjana andnud ka suurema panuse. Vanemahüvitise piirmäära ei tõsta peaminister, see on määratud seadusega,“ ütles Ansip. 

Ansipi sõnul parandaks lapsetoetuse suurendamine alates kolmandast lapsest oluliselt lasterikaste perede toimetulekut. Toetuse suurendamine muutub võimalikuks, kui selleks tekivad vajalikud rahalised ressursid, näiteks loobudes laustoetustest ja minnes üle vajadustepõhistele toetustele.  

Ansip vastas veel kümnele Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele, milles käsitleti e-tervise infosüsteemi (nr 128), pensionifondide (nr 131), koalitsioonipoliitikute õigusloome (nr 143), avaliku sektori palkade vähendamiste (nr 176), sõjalise kaitse arengukava 2009 – 2018 ellurakendamise (nr 182), Eesti krooni devalveerimise (nr 251), Eesti elanike tervise (nr 255), SMS-laenude (nr 257), riigi osalusega ettevõtete kasumi jaotamise (nr 258) ja 2009. aasta lisaeelarve (nr 259) probleeme.  

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas neljale Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele, mis käsitlesid kriisijärgset konkurentsivõimet (nr 136) ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi (nr 151, nr 159 ja nr 161). 

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele Eesti Panga ülesannete kohta (nr 132). 

Istung lõppes kell 19.57. 

Istungi stenogramm on internetis siin:

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside