Peaminister Kaja Kallas tegi poliitilise avalduse seoses 2022. aasta lisaeelarve eelnõu üleandmisega Riigikogule.

Kallas ütles, et Euroopa julgeolek ei ole viimase 30 aasta jooksul olnud nii suures turbulentsis kui käesoleval aastal. Kõikide prognooside kohaselt seisab keeruline aeg ees ka sel aastal ning samamoodi ootab meid palju määramatust. 

Ta selgitas, et suurendamaks vaba ja demokraatliku Eesti julgeolekut, esitas valitsus täna Riigikogule Eesti tugevdamise sõjaaja lisaeelarve, mille maht on 732 miljonit eurot. Sellele lisanduvad maksu mõju ja maksutuludest automaatselt sõltuvate kulude muudatused, mille tulemusena on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 802,9 miljonit eurot.

„Selle lisaeelarvega teeme Eesti tugevamaks ja anname Eesti inimestele juurde turvatunnet. Me saame muutunud julgeolekuolukorras hakkama,“ ütles Kallas.

Sõjaaja lisaeelarve toetab Eesti riigi ja inimeste toimetulekut Ukraina sõja mõjudega. See annab keerulisel aastal tõsise toe Eesti inimeste turvalisuse, kõige haavatavamate gruppide toimetuleku ja Eesti energiajulgeoleku tugevdamiseks. Kogu lisaeelarve on seotud Venemaa alustatud Ukraina vastu peetava sõja mõjude tasandamisega ja sellest tulenevate hädavajaduste katmisega.

Lisaeelarve koosneb kolmest sambast. Esiteks, Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamine, see tähendab nii paremat sõjalist valmisolekut kui ka laiemalt elanikkonnakaitset ning kaitset kübersfääris. Teiseks, energiajulgeoleku tugevdamine. Lisaeelarvest tehtavad investeeringud aitavad meil saada sõltumatuks Vene gaasist. Ja kolmandaks, Ukraina sõja tagajärgede leevendamine, mis hõlmab nii sõjapõgenike aitamisega seotud kulusid kui ka Eesti elanike toetamist Putini sõjast tulenevate hinnatõusudega toimetulekul.

„Praegusel lisaeelarvel on üks selge eesmärk. Need kulud ja investeeringud, mida sõjaaja lisaeelarvega ette näeme, on kantud eesmärgist teha Eesti tugevamaks ja anda meie inimestele kindlustunnet. Kindlustunnet, et Eesti on kaitstud ja hübriidohtudeks valmis, kindlustunnet, et meie kodud on soojad, kindlustunnet, et meie inimesed tulevad heitlikel aegadel kiirete hinnatõusudega toime, ja kindlustunnet, et meie väike ühiskond saab hakkama nende kümnete tuhandete Ukraina inimeste aitamisega, kes siia Putini tapamasina eest põgenevad,“ ütles Kallas. „See on sõjaaja lisaeelarve, millel on kindel fookus. Ainult kindlast fookusest kinni hoides suudame keerulised ajad üle elada ning neist koguni tugevamalt välja tulla,“ selgitas peaminister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets (SDE), Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I) ja Jürgen Ligi (RE).Riigikogu kuulas ära kultuuriministri 2022.a. ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest (sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest).

Kultuuriminister Tiit Terik tutvustas Kultuuriministeeriumi valitsemisalas eesmärke ja tegevusi, mis on esitatud kolmes arengukavas. Need panustavad „Eesti 2035“ strateegia kõigi sihtide saavutamisse.

Eesti 2035“ sihte aitab saavutada „Kultuuri arengukava 2021-2030”. Selle üldeesmärk on elujõuline, arenev ja maailmale avatud eesti kultuur, milles osalemine on loomulik osa iga inimese elus. „Kui kultuur on elujõuline, siis jõuab see kindlasti ka maailma ja teeb Eestit suuremaks,“ ütles Terik

Ta tõi oma ettekandes esile, et loomingu sünnis ehk elamuste pakkumises on üha suurem roll loovisikutel, kes on vabakutselised. Eestis oli 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist loovisikut. „Nad on loomevaldkonna ökosüsteemi orgaaniline osa ja sestap on neile sotsiaalsete garantiide tagamine samuti Kultuuriministeeriumi lähiaastate prioriteet,“ toonitas minister.

„Käesoleva aasta oleme pühendanud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamisele. Eesmärk on siingi sama: leida õiglane toetamise mehhanism professionaalidele, kes panustavad Eesti kultuuri mitmekesisusse ja arengusse,“ ütles Terik.

Minister rõhutas, et laulu- ja tantsupidude liikumine on suurim kodanikuaktiivsuse väljendus. Selle kogukonna moodustavad inimesed, kes pakuvad elamusi meie rahvakultuuri võimsaimal väljendusel, laulu- ja tantsupeol. „Traditsiooni püsimine ei ole iseenesest mõistetav, kui meil pole haritud juhendajaid. Sellepärast jagab Eesti Rahvakultuuri Keskus alates 2021. aastast toetust kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmiseks. Peoprotsessis osalemine on juhendajale sisuline töö, milleks valmistutakse aastaid,“ selgitas Terik.

Lõimumisvaldkonnale annab pika perspektiivi „Sidusa Eesti arengukava aastateks 2021–2030“. Selle üks eesmärke on kõigiti soodustada, et eri keele ja kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti, osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ning tunneksid ühtekuuluvust.

Terik märkis, et Eesti on e-riik ning meie digikultuur võiks kuuluda maailma tippu. 2022. aastal töötab Kultuuriministeerium välja ministeeriumi tegevusvaldkondade digistrateegia ning jätkub „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti, mis väärivad digiteerimist. Praegu on digitaalsena kättesaadav umbes 38 protsenti kultuuripärandist.

„Jõuame taas kultuuris pakutava kättesaadavuseni – aga digimaailm on võimalus, mitte eesmärk iseeneses,“ selgitas Tarik.

Minister ütles, et kui kultuurivaldkonnas näeme võrdlemisi kõrgeid osalusprotsente ning tahet kultuuris pakutavast osa saada, siis spordivaldkonnas on meie väljakutse liikuda edasi veelgi tõhusamalt ja kiiremini. 

“Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ehk „Sport 2030“ seab eesmärgiks, et aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele. See tähendab, et vähemalt 2/3 elanikkonnast liigub ja teeb sporti. „Oleme seadnud eesmärgiks, et Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega. Need peavad toetama inimeste tervena elatud eluea pikenemist, eneseteostust ja majanduskasvu,“ märkis Terik.

Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil. See toob Eesti riigile tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele. 2021. aasta oli spordis rõõmustav: rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti kõikidel spordialadel kokku rekordilised 191 medalit – 55 kulda, 57 hõbedat ja 79 pronksi. „Eraldi tooksin siinkohal välja meie olümpiavõitjaks tulnud epeenaiskonna. 2019. aastal käivitunud Team Estonia programmi esimesi tulemusi oleme juba näinud Tokyo ja Pekingi olümpiamängudel. Team Estoniat arendame koostöös Eesti Olümpiakomiteega ning lähiaastate eesmärk on selle eelarve tõstmine. Team Estonia eesmärk on olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine, mis on innustus kõigile harrastajatele,“ ütles Terik.

„Tahan lõpetada lootuse ja veendumusega, et kultuur, samuti sport kultuuri osana, loovad ühiskonnas rahu, tasakaalu ja rõõmu. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. See on õieti ainus, milles me maailmas oleme unikaalsed. Selleks on meie ühine olemise vili ehk kultuur,“ rõhutas kultuuriminister Tiit Terik.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge (EKRE), Dmitri Dmitrijev (K), Üllar Saaremäe (I), Heidy Purga (RE) ja Indrek Saar (SDE).

Riigikogu käsitles kahte arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimisele solidaarsuse kohta sõja ajal vastas peaminister Kaja Kallas ja arupärimisele Venemaa agressiooni mõju kohta Eesti majandusele vastas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Istung lõppes kell 21.38.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]