Peaminister Taavi Rõivas ja tema moodustatud valitsuse liikmed andsid Riigikogu ees ametivande. 

Riigikogu võttis vastu kümme seadust 

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud liikluskindlustuse seadus (423 SE), mille näol on tegemist uue liikluskindlustust reguleeriva seaduse terviktekstiga. Kehtiv liikluskindlustuse seadus jõustus 1. juunil 2001. aastal – seega enne Eesti eraõiguse reformi lõpuleviimist ja riigi liitumist Euroopa Liiduga. Seadus muudab liiklusõnnetuses kannatanule asjaajamine mugavamaks ning liikluskindlustuse lepingu sarnaseks ja võrreldavaks teiste kindlustuslepingutega. Seadus sätestab süsteemse uuenduse liikluskindlustuse kahjude hüvitamisel – kahjustatud isikul on võimalik kahju hüvitamise nõudega pöörduda oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole. Seadusega sätestatakse automaatne liikluskindlustus. See on sundkindlustussüsteem, mis lülitab liiklusregistris olevad kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta sõidukid automaatselt kindlustuskaitse alla. Seadus säilitab kehtiva seaduse põhimõtted, mis praktikas toimivad hästi. Kaasajastati neid norme, mis on ajale jalgu jäänud. Seadus asendab jõustumisel kehtiva liikluskindlustuse seaduse. 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seadus (519 SE), mis korrastab kehtivat õigust ka nende täidetud ja lõppenud välislepingute ratifitseerimise seaduste kehtetuks tunnistamise kaudu, millele kohaldub rahvusvaheline eraõigus. Seadusega kehtetuks tunnistatavad ratifitseerimisseadused puudutavad Eesti Vabariigile võetud rahalisi kohustusi. Nende seadustega olid heaks kiidetud laenude võtmine või garantiide andmine rahvusvahelistele pankadele või organisatsioonidele. Võetud kohustused on nüüdseks täidetud ja nende seaduste alusel võetud laenud tagasi makstud. Seadus koostati õigusaktide revisjoni tulemusena ning selle tulemusel muudetakse, täiendatakse või tunnistatakse kehtetuks ligi 50 erinevat seadust. 

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seadus (575 SE), millega sätestatakse õiguslik alus töötamise registreerimise süsteemile. Luuakse töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate isikute kohta. Kogu töötamisega seonduv informatsioon kogutakse ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada maksu- ja tolliameti, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni, haigekassa, politsei- ja piirivalveameti halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui töötlemisel. 

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seadus (584 SE), mis võimaldab patsiendil tervishoiuteenuse valikul teha teadlik otsus tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, arvestada ka teenuse hinda ja kaitsta selliselt patsiendi majandushuve.           

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seadus (556 SE), millega võetakse täies mahus üle EL-i vastav direktiiv. Seadus sätestab alused veeldatud gaasi terminali halduri ja hoidla halduri tegutsemiseks ning gaasi hulgimüügituru reguleerimiseks. Aluste hulka kuulub tingimuste väljatöötamine ja hindade koostamise põhimõtete kooskõlastamine konkurentsiametiga. Samuti täiendatakse seadust jaotusvõrguettevõtja ja hoidlatevõrgu halduri juhtimise põhimõtetega ning konkurentsiameti ülesannetega turu järelevalve ja tarbijakaitse osas. Sätestatakse, et tootmise ja müügiga tegelev gaasiettevõtja ei tohi omada valitsevat mõju teises liikmesriigis tegutseva ülekandevõrgu ettevõtja üle, kui selles teises riigis kohaldatakse ülekandevõrgu ettevõtja suhtes omandilise eraldamise nõuet tootmise ja müügiga tegelevast gaasiettevõtjast. Sellega tagatakse tootmise ja müügiga tegeleva gaasiettevõtja kindel eraldatus ülekandevõrgu ettevõtjast ning välditakse huvide konflikti ülekandetegevuse ning tootmise ja müügi vahel. Luuakse ka energia hulgimüügituru andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on EL-i vastava määruse kohaselt riiklik reguleeriv asutus, milleks Eestis on konkurentsiamet.           

76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seadus (574 SE), mis tagab maksu- ja tolliameti juures loodavast töötamise registrist andmete saamine ja kasutamine, millega kindlustatakse tööd tegevate isikute parem ja efektiivsem sotsiaalsete õiguste kaitse. Maksu- ja Tolliameti juures loodava töötamise registreerimise eesmärk on koondada töötamisega seonduv informatsioon ühtsesse süsteemi, vähendada halduskoormust suurendades elektroonselt kogutavate andmete mahtu,   kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse ja lihtsustada sotsiaalsete tagatiste süsteemi toimimise põhimõtteid.           

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (551 SE), millega ühtlustatakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku kindlustuskaitsega seotud õigused töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isikuga ja füüsilisest isikust ettevõtjaga. Seadusega ühtlustatakse kindlustuse saamiseks nõutavad lepingu ja kindlustuskaitse tekkimise ooteaegade tähtajad ning kindlustuskaitse kande tegemise tingimused. Lisaks muudetakse ravimite hinnakokkulepete regulatsiooni. Täpsustatakse hinnakokkuleppe automaatse pikendamise ja hinnakokkuleppe muutmise tingimusi.           

80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seadus (562 SE), mis uuendab meditsiiniseadmete andmekogu regulatsiooni tulenevalt vajadusest laiendada andmekogusse kogutavate andmete koosseisu. Turujärelevalve käigus terviseametile laekuvad andmed koondatakse andmekogusse. Sellega muudetakse andmed paremini ligipääsetavaks nii pädevale asutusele kui ka avalikkusele. Andmekogu pidamise eesmärk on tagada inimese tervise kaitse meditsiiniseadmest tuleneva ohu eest. Kogutakse andmeid Eestis turule lastud, kasutusele võetud, esmakordselt levitatud ja esmakordselt professionaalselt kasutatud meditsiiniseadmete ja nendega seotud toimingute kohta, mis on seotud kliiniliste uuringute, ohujuhtumite ja järelevalvemenetlustega. Seadusega muudetakse kahe volitusnormi tasandit. Muudatuse kohaselt kehtestab meditsiiniseadme kavandamise, tootmise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning liigitamise reeglid valitsuse asemel sotsiaalminister. 

75 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (566 SE), mille järgi saab terviseamet kontrollida ja võrrelda perearsti nimistute koosseisu. Lähtudes rahvastikuregistri andmetest saab nimistust välja arvata ka ravikindlustamata isiku, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel ei asu Eestis. Perearsti nimistute võrdlemine ja nende
korrastamine on vajalik, kuna nimistus olevad isikud, kes on Eestist ära läinud ja üldarstiabi teenust ei tarbi, hoiavad nimistu täituvust suurena. Perearstil, kelle nimistu piirsuurus on täis, ei ole seetõttu võimalik oma nimistusse ravikindlustatuid isikuid juurde võtta. Seadusega nähakse ette kodusünnitusabi võimalus, mida osutatakse ämmaemandusabi raames. 

50 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ratifitseerimise seadus (589 SE), millega ratifitseeritakse Euroopa Nõukogu ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon. Konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd muutmaks riikide maksuseadused paremini toimivateks, seejuures arvestades maksumaksjate põhiõigusi. Halduskoostööd maksuasjades reguleerivad suuremal või vähemal määral ka kahepoolsed topeltmaksustamise vältimise lepingud ning Euroopa Liidu (EL) õigusaktid. Konventsiooni ratifitseerimine annab võimaluse teha maksualast koostööd ka nende välisriikidega, kellega ei ole sõlmitud maksulepingut ja kes ei ole EL-i liikmesriigid, kuid kes on konventsiooniosalised. Konventsiooni ratifitseerimine ning selle jõustumine annavad maksu- ja tolliametile võimaluse laiemapinnaliseks maksualaseks halduskoostööks teiste konventsiooniosaliste riikidega.           

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (521 SE) teise lugemise. Eelnõu rakendamisega muutub töötuna arvelevõtmise avalduse ja nõutavate dokumentide esitamise kord paindlikumaks ja lihtsamaks. Isikul on võimalus töötuna või tööotsijana arvelevõtmise avaldus esitada kas elektroonselt töötukassa veebilehe kaudu või töötukassa kohalikus osakonnas. 

Fotod: 

Riigikogu pressiteenistus

 

Tagasiside