Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikme Jüri Ratase 10. septembril esitatud arupärimisele vee- ja kanalisatsiooniprojektide täiendavast rahastamisest. Arupärija osutas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatavate vee- ja kanalisatsiooniprojektide ehitamise suurele mahajäämusele, mille põhjuseks on finantsvahendite nappus. Jüri Ratas soovis teada, kui suured summad on nendeks projektideks ette nähtud  2008. aasta riigieelarves; kui suures mahus toetatakse nende projektide teostamisel kohalikke omavalitsusi ja kui suured on võimalikud trahvid, kui Eesti ei suuda oma kohustusi täita.

Peaminister ei pea olukorda meie veemajanduses sugugi ebanormaalseks. Euroopa Liidu keskmine elanikkonna hõlmatus ühisveevärgiga on 89,6%. 2006. aasta lõpuks oli hõlmatus Eestis 86%, mis on võrreldav Soome, Rootsi ja Taani näitajatega. Teadupärast kõige väiksem hõlmatus on Austrias.

Perioodil 2000–2006 valmistati veeprojekte ette 3,698 miljardi krooni eest. Reaalselt on põhiliselt hindade kallinemise tõttu investeeritud veesektorisse perioodil 2000–2006 kokku 5,7 miljardit krooni. Eestis ettevalmistamisel perioodil 2007–2013 struktuuritoetuse kasutamiseks veemajandusse investeeringu projektide kogumaht on orienteeruvalt 11,6 miljardit krooni. Riigieelarve strateegias aastateks 2008–2011 on planeeritud struktuuritoetusi veeprojektidele järgnevalt: 2008. aastal 814 miljonit krooni, 2009. aastal 2,047 miljardit krooni, 2010. aastal 1,468 miljardit krooni, 2011. aastal 1,005 miljardit krooni. „Eespool loetletud investeeringute mahud kinnitavad, et valitsus suhtub täie tõsidusega veeprojektide rahastamisse,” kinnitas Ansip. Peaminister selgitas, et ei saa spekuleerida võimalike trahvidega, kui me kõike õigeks ajaks valmis ei jõua. „Trahve määratakse äärmusliku abinõuna riikidele, kes piisavalt ei rakenda meetmeid olukorra parendamiseks. Kuna Eesti riigis tehtavad pingutused vee- ja reoveemajanduse kordasaamiseks on ilmselged, siis ei saa kindlasti väita, et Eesti riik ei tegele probleemiga piisavalt,” ütles Ansip.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Tarmo Männi, Ester Tuiksoo, Villu Reiljani, Karel Rüütli ja Mai Treiali 11. septembril esitatud arupärimisele hinna- ja aktsiisitõusu kohta, milles arupärijad avaldasid muret seoses kasvava inflatsiooniga ja aktsiisi ning elektri hinna tõusuga. Arupärijad soovisid teada, mida kavatseb valitsus teha inflatsiooni ohjamiseks. Peaminister selgitas, et valitsus on teinud läbi kõige aegade kõige konservatiivsema eelarve ja esitanud selle arutamiseks Riigikogule. Tuleva aasta eelarve ülejäägiks on kavandatud 3, 6 miljardit krooni. Esmakordselt planeeriti aga märkimisväärse ülejäägiga eelarve käesolevaks aastaks. Peaminister selgitas inflatsiooniga seotud probleeme: „Keskmine leibkonna või majapidamise elustandard kiire hinnatõusu läbi ei kannata, kuna keskmise sissetuleku kasv ületab ka 2008. aastal ligi kahekordselt keskmist hinna tõusu.” Ansipi arvates olukord paraneb, mitte ei halvene summa summarum.
”Ettevõtjatele tähendab see küll täiendavaid kulusurveid, mis siseturul võivad väljendada kaupade ja teenuste kallinemises, kuid suunavad neid eeldatavasti energiaga säästlikumalt ringi käima,” ütles peaminister. Sama kehtib ka kohalike omavalitsuste osas, kuna majanduse kasvades suurenevad ka nende tulud ning reaalselt saadakse kulutada rohkem, kui inflatsioon neil käest võtab.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Tarmo Männi, Ester Tuiksoo, Villu Reiljani, Mai Treiali ja Karel Rüütli 11. septembril esitatud arupärimisele Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu kohta. Arupärijad taunisid Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimise politiseerimist ja metsanduse asjatundjate kõrvaletõrjumist riigimetsade majandamisel.

Tamkivi selgitas , et vastavalt metsaseadusele nimetatakse RMK nõukogusse kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget, kaks keskkonnaministeeriumi esindajat, üks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, üks rahandusministeeriumi esindaja ja kolm asjatundjat keskkonnaministri ettepanekul. Kokku siis üheksa liiget. „Mis puutub spetsialistide kõrvale tõrjumisse riigimetsa majandamisest, siis mitte keegi ei ole seda planeerinud teha. Igal nõukogul on alati küsimuste arutamise juurde võimalik kutsuda spetsialiste ja asjatundjaid, kui on kartus, et osa informatsiooni võib jääda kasutamata,” kinnitas keskkonnaminister.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressitalitus