Riigikogu kuulas tänasel istungil ära ministrite vastused kümnele arupärimisele.

Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Ain Lutsepa, Krista Aru ja Artur Talviku 16. juulil esitatud arupärimisele Eesti välispoliitika väljakutsete kohta (nr 63).

Arupärijate hinnangul peab Eestil keerulises julgeolekuolukorras olema väga tugev välispoliitika ja tugev välisministeerium selle teostamiseks. Euroopas ja maailmas aina süvenevate probleemide taustal peavad nad välispoliitikat tähtust kasvavaks ning pea- ja välisministri rolli on nende sõnul raske üle hinnata. Arupärijad viitasid asjaolule, et Taavi Rõivase peaministriks oleku ajal on Marina Kaljurand kolmas välisminister.

Arupärijad soovisid teada valitsuse seisukohti ja tegevuskava seoses pagulasprobleemi suurenemisega ja idapartnerluse programmi jätkamisega. Tõstatusid ka küsimused Kreekast, Ukraina olukorrast, Eesti valmisolekust Euroopa Liidu eesistumiseks. Samuti Eesti välisteenistuse tulevikust, selle valmisolekust abistada ettevõtjaid majanduskoostöö laiendamisel ja Eesti konkurentsivõime ergutamisel.

Peaminister selgitas, et Eesti plaanib hoida Ukraina teema ning Venemaa-suunaliste sanktsioonide vajalikkuse küsimuse kõikidel välispoliitilistel kohtumistel olulisel kohal, selgitades jätkuvalt meie hinnanguid Venemaa käitumise mõjust Euroopa julgeolekule.

Rändekriisi leevendamisel toetab Eesti peaministri sõnul jätkuvalt terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii rände algpõhjustega tegelemist koostöös lähte- ja transiitriikidega, Euroopa Liidu välispiiri tugevdamist kui ka proportsionaalsusel põhinevaid solidaarsusmeetmeid erakorralise rändesurve all olevate liikmesriikide abistamiseks juba täna pikalt teemaks olnud ümberpaigutamise kaudu. „Pagulaskriiside lahendamise meetmete otsustamine peab igal juhul jääma liikmesriikide ja ühiselt nõukogu pädevusse,“ ütles Rõivas.

Vaadates Kreeka kriisile tagasi, ütles Rõivas, et majandus- ja rahaliidu kui sellise loomine on kindlasti olnud õige samm ja ühisraha on riikidele oluliselt rohkem kasu toonud, kui majandusarengule riske loonud. Samas möönis ta, et küllaldaselt ei pööratud tähelepanu võimalike kriiside ennetamisele.

Rõivas toonitas, et Euroopa Liidu eesistujamaana on Eesti eesmärk olla professionaalne, efektiivne, avatud läbipaistva tööstiiliga ja asjalik eesistuja. Tema sõnul on kriitilise tähtsusega eesistumise õnnestumisel inimesed. Eesistumise sisulise tööga on seotud kokku ligi 1000 inimest.

Kokku vastutab Eesti eesistujana ligikaudu 200 töörühma eest, arendus- ja koolitustegevusi rahastatakse 3 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja sellele summale lisandub Riigikantselei eelarvesse planeeritud tugirahastus 615 000 euro ulatuses järgmise kolme aasta jooksul, mis on mõeldud strateegiliste personalipaigutuste toetamiseks. Riigi eelarvestrateegias on tema sõnul ette nähtud eesistumise läbiviimiseks kokku alates käesolevast aastast kuni 2018. aastani 74 miljonit eurot.

Rääkides Eesti välisteenistusest ei välistanud peaminister mõnede Eesti esinduste sulgemist, sest välisministeerium peab järgneva viie aasta jooksul vähendama oma ametnikkonda 55 inimese võrra. Alternatiivina nimetas Rõivas välisesinduste koosseisude optimeerimist. Ta lisas, et ühtekokku 42 Eesti diplomaatilises välisesinduses on igaühes tööle määratud majandusdiplomaat või majanduse eest vastutav inimene.

Rõivas selgitas, et järjest enam kasutab Eesti aukonsulite võimalusi Eesti majanduse ja ettevõtete äritegevuse edendamiseks. Kokku on Eestil 195 aukonsulit 84 riigis.

Peaministri sõnul seisab Eesti jätkuvalt selle eest, et Euroopa Liidu idapartnerluse poliitika oleks ambitsioonikas, pakkudes partneritele ulatuslikke võimalusi läheneda Euroopa Liidule. Kolm riiki, kes on sõlminud, fookuses on nende väga mahukate lepingute rakendamine.

Rõivase sõnul seisab Eesti selle eest, et Euroopa Liiduga assotsieerumislepingud sõlminud Ukraina, Moldova ja Gruusia saaksid vajaliku Euroopa Liidu toetuse. Ta märkis, et Euroopa Liidu ja Moldova vahel on viisavabadus kehtinud juba poolteist aastast ja see toimib hästi. „Loodan, et üsna pea täidavad vastavad tingimused viisavabaduseks ka Gruusia ja Ukraina, mis arusaadavalt on mõlema riigi ühiskondadele väga oluline,“ ütles Rõivas.

Rõivas vastas veel arupärimisele valitsuse esitatud kobareelnõde kohta (nr 60) ja pagulaste vastuvõtmise kohta (nr 61).

Peaminister Taavi Rõivas ei pidanud vastama arupärimisele valitsuse infopoliitika kohta (nr 68), sest arupärijad võtsid selle tagasi.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele gluteenivaba toidu (nr 38) ja töövõimereformi kohta (nr 34).

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas arupärimisele taastuvenergia mikrotootjate olukorra kohta (nr 62) ja olukorra kohta Eesti põhimaanteedel (nr 45).

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas arupärimisele maareformi kohta Eestis (nr 44), keskkonnamõjude kompenseerimise kohta (nr 49) ning katkusigade matmise kohta (nr 64).

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Adams.

Istung lõppes kell 21.44.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201510121500

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]