Peaminister Andrus Ansip vastas tänasel istungil neljale arupärimisele.

Riigikogu liikmete Jüri Ratase ja Mailis Repsi 4 juunil esitatud arupärimises lasteaiakohtade arvu suurendamise programmi kohta sooviti teada, mida kavatseb teha riik leevendamaks lasteaiakohtade nappust.

Peaminister selgitas, et probleemi lahendamiseks toetatakse omavalitsusi, kes soovivad rajada uusi lasteaedu või laiendada olemasolevaid, samuti toetatakse omavalitsuse olemasolevate lasteaedade renoveerimist, hoidmaks ära nende sulgemist tervisekaitse- ja ohutusnõuetele mittevastavuse tõttu.

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 4 lõige 1 sätestab, et Eesti koolieelsed lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks. Põhiseaduse §154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. „Valitsus ei saa omavalitsustele dikteerida, kus ja millal hakatakse lasteaedu ehitama ega anda eraõiguslikele juriidilistele isikutele korraldusi asuda uusi eralasteaedu ehitama. Omavalitsused ja eraõiguslikud isikud on oma sellealases tegevuses vabad,” märkis Ansip. „Riik toetab järgmisel aastal uute lasteaedade ehitamist ning olemasolevate laiendamist ja suuremahulist renoveerimist, millega kaasneb uute lasteaiakohtade teke 150 miljoni krooniga,” ütles peaminister. Raha jagatakse projektipõhiselt ning seda võivad taotleda kõik omavalitsused, kusjuures toetuse taotleja omaosalus projektis peab olema vähemalt 50%. Projektide hindamisel peetakse silmas nii vajadust uute lasteaiakohtade järgi kui ka regionaalset printsiipi. „Et käesolevaks ajaks pole konkurss veel toimunud, ei ole võimalik öelda, kus alustatakse riigi toel järgmisel aastal uute lasteaiakohtade ehitust. Konkurss käivitub lähinädalatel,” selgitas Ansip.

Riigikogu liikme Olga Sõtniku 6. juunil esitatud arupärimises kahju hüvitamisest Tallinna linnale soovis arupärija teada, millal kavatseb valitsus hüvitada Tallinna linnale 26. ja 27. aprillil tekitatud kahju. Peaminister ütles, et Tallinna linnale on juba tasutud vastavalt põhjendatud taotlustele sadu tuhandeid kroone tekitatud kahju eest. Ülekanded toimuvad vastavalt taotluste läbivaatamisele.

Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi  13. augustil esitatud arupärimises justiitsminister Rein Langi tegevuse kohta avaldasid arupärijad arvamust, et justiitsminister Rein Lang on asunud tegelema alkoholireklaamiga algatades uue õlle – Põhiseaduse Pilsneri – tootmise ja turustamise ning tehes sellele avalikult reklaami. Arupärijad soovisid teada peaministri seisukohta antud küsimuses. Peaminister selgitas, et uue õllesordi algatamist ei ole õige seostada Rein Langi nimega, sest nimetatud ettepanek tuli põhiseaduse aastapäeva ettevalmistavalt ümarlaualt. Ansip tõi näiteid, et nii Eestis kui ka teistes riikides on varemgi toodetud riiklikele tähtpäevadele pühendatud alkohoolseid jooke.  

Riigikogu liikmete Jüri Ratase, Eldar Efendijevi, Olga Sõtniku, Jaan Kundla, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Ain Seppiku, Aivar Riisalu, Mailis Repsi, Evelyn Sepa, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Nelli Privalova, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Helle Kalda, Kadri Musta ja Enn Eesmaa 13. augustil esitatud arupärimises Eesti transiidisektori olukorra kohta sooviti teavet valitsuse rakendatud abinõude kohta, et olukorda stabiliseerida. Ansipi arvates ei ole reaalne, et Eesti Raudtee transiit taastuks endisel tasemel. See on seotud Venemaa üldise majanduspoliitilise suundumusega, mille kohaselt otsitakse uusi võimalusi korraldada transiit läbi Venemaa oma sadamate. Käsitledes suhteid Venemaaga ütles peaminister, et me ei peaks taluma poliitiliselt manipuleeritavat äritegevust.

Vabas mikrofonis võttis sõna Liina Tõnisson, kes kõneles oma 15 aastasest tegevusest Riigikogu liikmena ja nägemusest Riigikogu töö kohta. Ta tänas oma valijaid talle osutatud usalduse eest.

Istungi stenogrammi leiad: https://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus