Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Taavi Rõivas keskendus Riigikogu erakorralisel istungjärgul tehtud poliitilises avalduses välispoliitikale ja päevakajalistele probleemidele. Rõivas käsitles olukorda Kreekas ja Ida-Ukrainas, Vahemere pagulaskriisi lahendamist, riigi julgeoleku tagamist ning valitsuse tegevust.

Peaministri sõnul nõuab olukord Kreekalt reformide ja kärbete tegemist. „Me arutame siin täna uue reformikava ja abipaketi väljavaadet ainult seetõttu, et Kreeka valitsus otsustas kuristiku servalt tagasi keerata ning andis selgelt mõista, et soovib euroalas jätkata ning lubas teha selleks kõik vajaliku. Kreeka suutis eile jõuda esimese verstapostini, kui võttis parlamendis 3/4 saadikute toel vastu esimesed seadused, et alustada läbirääkimisi ning lähipäevil peab ta suutma jõuda ka järgnevateni,“ ütles Rõivas ja lisas, et see on esimene hädavajalik samm Kreeka poolt usalduse taastamiseks.

Rõivase hinnangul oleks Kreeka euroalast lahkumise korral rahaline kahju Eestile mõõdetav sadades miljonites eurodes ning sellel otsusel oleks negatiivne mõju Eesti julgeolekule. „Kui Euroopa üksteise muredele selja pöörab, üksteise vastu pöörab, saab Eesti iseseisvus siin läänemaailma ääre peal olema esimeste ohvrite hulgas,“ ütles Rõivas.

Peaministri sõnul on Vahemere pagulaskriisi lahendamisel aluseks kaitset vajavate inimeste proportsionaalne jaotamine vastavalt riikide suurusele, mis oli ka Eesti pakutud ning Euroopa Liidu asjade komisjonis kõigi Riigikogu fraktsioonide osalusel üksmeelse heakskiidu saanud mudel. „Usun, et ilma igasuguse hüsteeria ja paanikata suudab Eesti need paarsada inimest paari aasta jooksul vastu võtta. Sise- ja sotsiaalministeerium valmistavad ette tegevuskava, et olla valmis Eestisse tulevate inimeste integreerimiseks ning tööle aitamiseks,“ ütles Rõivas.

Rõivas tundis muret, et Eesti piiride vahetus läheduses, Ida-Ukrainas, käib sõda juba üle pooleteise aasta. „Kuigi mõnele võib tunduda, et Venemaa käitumine ongi uus normaalsus, on Eesti moraalne kohustus seista selle eest, et Euroopa jätkab sanktsioonidega senikaua kuni Venemaa on täitnud kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid. Ehk senikaua kuni Krimm pole Ukrainale tagastatud,“ ütles Rõivas.

Peaminister kinnitas, et Eesti julgeolek on jätkuvalt tema juhitava valitsuse kindel prioriteet. „Meie riigikaitse ei saa kunagi valmis, me jätkame selle tugevdamist riigisiseselt ja koostöös liitlastega,“ ütles Rõivas.

Valitsuse tegevusest tõstis Rõivas esile pensionide ning laste- ja toimetulekutoetuste tõstmist järgmisest aastast, tööinimeste ja pensionäride maksukoormuse langetamist, üksikpensionäride toetusskeemi ja üksikvanemate elatisfondi loomise plaane, haldusreformi ning töövõimereformi.

Läbirääkimistel opositsioonierakondade nimel sõna võtnud Kadri Simson, Martin Helme ja Andres Herkel kritiseerisid valitsuse tegevust esimesel 100 päeval. Koalitsioonierakondade nimel sõna võtnud Priit Sibul ja Jevgeni Ossinovski keskendusid Kreeka majanduslikule olukorrale.

Istungi alguses andis Riigikogu ees ametivande välisminister Marina Kaljurand.

Istung lõppes kell 15.39.

Istungi stenogramm 

Fotod istungilt  

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside