Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu liikmed Sven Sester, Raivo Tamm, Mihhail Lotman, Urmas Reinsalu, Andres Metsoja, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder, Üllar Saaremäe ja Tarmo Kruusimäe esitasid arupärimise peaminister Kaja Kallasele olulise kriisiinfo salastamise kohta (nr 59).

Arupärijad märkisid, et COVID-19 kriisi valguses on oluline, et valitsuse otsused toimuksid läbipaistvalt ning, et need oleksid selgesti mõistetavad. Paraku on valitsuse mitmed senised otsused ja ka edasised tegevused koroonaviiruse leviku tõkestamisel salastatud. Usaldusväärne informatsioon kriisi eest vastutavatelt ametiasutustelt ning valitsuselt on kriisi tingimustes olulise tähtsusega, sest need suurendavad Eesti ühiskonna, ettevõtjate, meedia ja ekspertide usaldust kriisijuhtimisse ning pakuvad vajalikku stabiilsust.

Kallas selgitas, et need raportid sisaldavad ametiasutuste ülevaateid, mis on vajalikud otsuste langetamiseks. „Ja ma juhin tähelepanu sellele, et need ei ole mitte salajased, nagu teie ütlete, vaid need on asutusesiseseks kasutamiseks,“ ütles Kallas. Ta viitas asjaolule, et põhjuseks, miks nad on asutusesiseseks kasutamiseks on see, kas see raportis sisalduv informatsioon on mõeldud avaliku teabe seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks või mitte. Otsuse langetavad asutuste juristid. Valitsus on edastanud Riigikogu liikmetele koroonaviirusega seotud ülevaatlikku teavet. „Minu soov oli see, et Riigikogu liikmed oleksid samas inforuumis kui valitsuse liikmed ehk siis teiega jagatakse täpselt sedasama situatsioonikeskuse raportit, midagi valitsuse liikmed näevad,“ ütles Kallas.

Peaminister selgitas, et asutusesiseseks kasutamiseks on teave sisejulgeoleku tagamise, riigi kaitsepoliitika kujundamise, riigikaitse korraldamise, sealhulgas riigi sõjalise kaitse planeerimise, ettevalmistamise ja juhtimise või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamisega tegeleva teabevaldaja struktuuriüksuse ülesannete ja koosseisu, ametniku ja töötaja ning tema ülesannete kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustab riigi julgeolekut või riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset, samuti seaduses sätestatud muu teave.

Kallas märkis majanduses tekkinud olukorra kohta, et koroonaviirusest tulenevad täiendavad piirangud on tabanud paljusid ettevõtlussektoreid. „Tänaseks on valitsus heaks kiitnud ka ministrite kehtestatavad toetusmeetmete määruste eelnõud ja kõik on selle eesmärgiga, et võimalikult kiiresti need kompensatsioonimehhanismid tööle saada ja ettevõtjad, kes on hädas, seda abi kiiresti saaksid,“ selgitas Kallas.

(Täpsustus) Peaminister lükkas tagasi arupärijate etteheited, et inimeste vaktsineerimist on saatnud samuti vähene informatsiooni avalikustamine ja suur segadus, vaktsineerimise tempo on madal, riski- ja eelisnimekirjades olevate inimeste vaktsineerimine lünklik, geograafiliselt on vaktsineerimine ebaühtlane.

„Vaktsineerimise põhiprobleem on see, et meil on vaktsiinide defitsiit, need tarned, mis meil on kokku leppinud, ei laeku õigel ajal ja vastavalt sellele ei saa me kiiresti süstida,“ selgitas Kallas. Ta lisas, et kõik vaktsiinid, mis tulevad, need me kasutame nii kiiresti kui võimalik ära. „Vaktsineerimise kõige suurem probleem, oli see, et seda vaktsineerimise plaani ei olnud valmis koostatud varasemalt.”

Vaktsineerimise paremaks korraldamiseks läbi perearstide on meil suur abi olnud Sixfoldi tehtud vaktsiinide tellimise süsteemist, mis arvestab perearstide riskirühmade suurust ja võimaldab perearstidel logistiliselt jälgida, kui kaugel nende vaktsiin parasjagu on. Perearstid on selle tellimissüsteemiga üldiselt rahul.

Kallas ütles, et tänu ka eelmise valitsuse otsustele osaleme COVID-19 vastaste vaktsiinide ühishankes, mille raames on tänaseks  nn Euroopa vaktsineerimisportfellis kaheksa tootja COVID-19 vastased vaktsiinid, et hajutada riske, mis võivad realiseeruda vaktsiinide väljatöötamisel. Tänaseks on meil eelostulepingud Euroopa Liidu tasemel sõlmitud kaheksast tootjast  kuue vaktsiinitootjaga. Need on AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica, Curevac ja Pfizer-BioNTech. Müügiloani on neist jõudnud neli tootjat: AstraZeneca, Jansssen Pharmaceutica, Moderna ja Pfizer-BioNTech.

Kallase sõnul on kokku eelisostulepingute alusel Eesti taotlenud ligi 4 miljonit vaktsiinidoosi, mis katab üle 2 miljoni inimese vaktsineerimise. Aprillis ja mais on prognoositavad tarnekogused 939 536 doosi, millest laekunud praegu on 70 620 doosi. „Liiga optimistlik ei tasu olla, et need doosid kõik, mis ma ütlesin, laekuvad, sellepärast, et siiani ei ole need prognoositud kogused vastanud tegelikele tarnetele,“ ütles peaminister.

„Me oleme tihedalt suhelnud Euroopa Komisjoniga ja teiste liikmesriikidega, et saada täiendavaid doose. Tänaseks on meie olukorda ka arvestatud, nii et me oleme saanud Pfizer-BioNTechilt 150 000 täiendavat doosi viimase selle otsusega ja kokku siis 215 000 doosi vaktsiini,“ ütles Kallas.

Küsimuste vastuste voorus oli elav arutelu peaministri ja Riigikogu liikmete vahel jagatava informatsiooni sisu ja ulatuse kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Sven Sester (I), Tarmo Kruusimäe (I), Helir-Valdor Seeder (I), Andres Metsoja (I) ja Urmas Reinsalu (I).

Riigikogu liikmete arupärimisele vastasid veel siseminister Kristian Jaani kodakondsuse andmise kohta (nr 58) ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna eestikeelse hariduse olukorra kohta Ida-Virumaal (nr 62).

Vabas mikrofonis võttis sõna Andres Metsoja.

Istung lõppes kell 18.31.

Istungi stenogramm:

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: 
press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside