Peaminister Kaja Kallas esines täna Riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Pärast fraktsioonide sõnavõtte toimus Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" arutelu.

Peaminister Kallas ütles, et üleantud riigieelarve on tema valitsuse esimene riigieelarve. „Olen selle eelarve üle uhke, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab meil hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majanduse jätkuvat arengut,“ ütles peaminister. „See hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meie majandus on kriisist tempokalt taastunud.“

Riigieelarve eelnõu tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti SKTst, mis on väiksem kui käesoleval aastal.

Peaminister tõi välja riigieelarvel kolm peamist suunda – riigi igapäevased kulutused kontrolli alla, investeeringud inimestesse ja Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu tagamine.

Kallas rääkis, et valitsus hakkab esitatud eelarvega parandama ka viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auku ja soovib juba järgmisel aastal jõuda väiksema kui 3-protsendilise defitsiidini. Eelarve järgi püsib riigi võlakoormus järgmisel aastal 20 protsendi piires SKTst, ulatudes 6,4 miljardi euroni ja aastaks 2025 7,8 miljardi euroni.

Palgatõusudeks kavandatud vahenditest tõi peaminister esile õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Õpetajate palga alammäär tõuseb üle 7 protsendi, sama palju tõuseb ka kultuuritöötajate palk. Politseiametniku miinimumpalk tõuseb pea 5 protsenti ja päästja miinimumpalk ligi 12 protsenti. Keskmine pension kasvab seitse protsenti.

Arstide ning õdede miinimumtunnitasu tõus on üle seitsme protsendi ning hooldustöötajatel kümme protsenti. Riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad tõusevad õendustöötajatega samale tasemele.

Kallase sõnul on pandeemial olnud ka nähtamatud ohvrid ning seetõttu toetatakse eelarvest vaimset tervist ja rahastatakse tegevusi, mis aitavad tasandada laste õpilünki. Lisaks luuakse perelepituse süsteemi.

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab täna Riigikogule üleantud Riigieelarve eelnõu järgi üle 100 miljoni euro, millele lisandub lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euro.

Peaminister kinnitas, et kaitsekulude eelarve püsib vähemalt kahel protsendil SKTst. Järgmisel aastal suunatakse riigikaitsesse võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku ligi 750 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3 protsendi SKTst.

Eelarvest saab veel lisaraha eestikeelne haridus. Kaheksa miljonit eurot on mõeldud eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja kaasamiseks.

Digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks eraldatakse 30 miljonit eurot. Teadus- ja arendustegevuse rahastamist suurendatakse 29,5 miljoni euro võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.

Valitsusjuht märkis, et järgmisel aastal jäävad ära kõik varasemalt planeeritud aktsiistõusud. „Me ei tõsta aktsiise, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on meil plaanis lisada eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed,“ kõneles Kallas. „Kui elektrihind püsib pikalt ebamõislikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma teadmatust ja ärevust energiaturgude hinnašokkide ees.“

Kallas lisas veel, et 2022. aasta eelarve panustab ka strateegias toodud kaugematesse sihtidesse ja sellesse, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud kohe praegu. Ta märkis, et järgmisel nädalal kinnitab Euroopa Komisjon Eesti taastekava, mis toob investeeringud avaliku sektori rohe- ja digivaldkonna projektidesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad.

Helir-Valdor Seeder (I) kritiseeris, et järgmise aasta eelarve eelnüus pole Eesti majandust puudutava elektrienergia järsu hinnatõusu leevendamiseks meetmeid. Ta tõi välja, et lahendamata on jäetud hübriidsõda ja ebaseaduslikku piiri ületamist puudutavad probleemid ning ei ole oluliseks peetud kiirendatud korras piiritõkete väljaehitamist. Avalikus sektoris töötavate inimeste palkade tõusus pidas Seeder ebapiisavaks, sest see ei kata ära inflatsiooni.

Seeder pidas pensionäride nörritamiseks, et erakorraline pensionitõus ja pensionide tulumaksuvabastus tuleb alles 1. jaanuaril 2023. Seeder rõhutas, et pensionireform on juba alanud, inimestele on raha välja makstud ja sealt pealt laekuvad tulud riigieelarvesse juba sellel aastal ja seetõttu tuleks erakorraline pensionitõus ellu viia 1. jaanuarist 2022.

Ka Martin Helme (EKRE) küsis oma sõnavõtus, miks ei toimu pensionitõus juba järgmisel aastal ja meenutas, et teise pensionisamba reformi üks eesmärke oli teha võimalikuks täna makstavat sotsiaalmaksu maksta välja täna pensioni saavatele inimestele.

Lisaks tõi Helme välja, et 2022. aasta eelarve 600 miljoni euroga miinuses. Eelarve eelnõus kavandatud kärbetest suurem osa on tema sõnul petukaup ehk virtuaalne, kus ühe käega võetakse ühelt ministeeriumi eelarve realt üks summa ära ja teise käega antakse teisele eelarve reale sama summa või veel suurem summa tagasi.

Indrek Saare (SDE) sõnul käib tuleva aasta riigieelarve ümber silmamoondus. Tema sõnul kõlab ühelt poolt rahandusministri suust kärperetoorika ning manitsused kokkuhoiule, teisalt jagatakse siin-seal miljoneid juurde, kuigi nende miljonite katteallikad on teadmata.

Saar leidis, et tänu hoogsale majanduskasvule on Eesti riigieelarve puudujääk tuleval aasta vähenemas 400 miljoni euro võrra, aga ometi on jätkuvalt plaanis jätta jõusse kevadel plaanitud 50 miljoni euro kärbe. Laste huvihariduse võimalused Saare sõnul mitte ei avardu, vaid vähenevad, sest eelarverealt kaob siiski 4 miljonit eurot, kevadel kavandatud 7 miljoni euro asemel. Õpetajate lubatud palgatõusus pidas Saar ilmselgelt liiga väheseks olukorras, kus Eestis on palgaralli ja samas ajaperioodis, tõuseb keskmine palk kaks korda enam.

Mart Võrklaev (RE) tõi välja omapoolsed rõhuasetused. Selle eest, et riigieelarve tulusid on meil 13,1 miljardit ja kulusid 13,6 miljardit eurot, peab tema sõnul tänama eeskätt Eesti inimesi ja ettevõtjaid, kes on majanduse taas hooga käima tõmmanud. Ta lisas, et oma osa on ka valitsuse otsustel, kellega seati eesmärgiks tühje kärpeid eelarvesse mitte jätta.

Võrklaev rõhutas ka jõupingutusi, mida valitsus on teinud, et kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad saaksid oma tänuväärse töö eest väärikat palka. Samuti märkis ta riigikaitsekulusid, Eesti välispiiri väljaehitamist, eestikeelsele haridusele üleminekut. Võrklaev osundas, et valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse ning riigi jaoks teise samba lõhkumisest vabanevat raha pensionisüsteemist välja ei viida.

Erki Savisaar (K) ei nõustunud oma sõnavõtus opositsiooni kriitikaga. Eelarve prioriteedina nimetas ta pensionitõusu. Savisaar rääkis, et järgmisel aastal saavad pensionärid arvestada keskmiselt 342 euro suuruse lisarahaga, kaks-kolm korda suuremat lisa on tema sõnul oodata ka 2023. aastal. Üksi elava pensionäri toetus tõuseb aga järgneval aastal 115-lt eurolt 200-ni.

Savisaar tõi eelarve eelnõust esile transpordiga seotud kulutused. Ühistranspordi toetuseks läheb tema sõnul järgneva nelja aasta jooksul kokku üle 400 miljoni euro. Rahastatakse ka mitmeid regionaalseid planeeringuid, millest ta mainis Suure Väina püsiühendust, Tallinna ringraudteed, Harju maakonna maavarade teemaplaneeringut. Samuti jätkuvad teeehitus- ja hooldustööd, millest ta nimetas Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamist, Kose-Mäo, Tartus Riia maantee eritasandilise ristmiku rajamise jätkumist ja uue neljarealise maantee ehitustöid Pärnu-Uulu teelõigul. Oodata on ka olemasoleva raudtee elektrifitseerimist ja kuue täiendava elektrirongi valmimist ning Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevuse jätkumist.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?” arutelul tegid ettekande tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige professor Peep Talving, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor ja COVID-19 teadusnõukoja juht Irja Lutsar ning Riigikogu liige Andrei Korobeinik.

Minister Kiik andis Riigikogule ülevaate nakatumise näitajatest ja tõi välja seoses, et mida rohkem on inimesi vaktsineeritud, seda vähem on meil ka inimesi haiglaravil. Ta märkis, et vaktsineerimise peamine eesmärk on hoida elu ja tervist, mitte nakatumist vähendada.

Vaktsiiniga hõlmatuse puhul on Kiige sõnul positiivne, et kõrgem hõlmatus on eakamate hulgas. Üleriigiliselt täiskasvanute arvestuses on jõutud umbes 67-protsendinini, vähemalt ühe doosiga, vanusrühmas 60+ on sama näitaja ligi 73 protsenti. Kõige kõrgem on vaktsineeritus vanusegrupis 70–79 aastat, kus on ligi 77 protsenti vähemalt ühe doosiga kaitstud. Rohkem tuleb tema sõnul töötada 80+ vanuserühmaga, kus on täna kaks kolmandikku vaktsineeritud. 12–17-aastaste vanusrühmas on umbes pooled vaktsineeritud.

Kiige sõnul on tänaseks Eesti rahvastikust umbes 70 protsenti saavutanud teatava kaitse. Rääkides ühiskonna avamisest ütles Kiik, et meil on vaja natuke veel pingutada. „Me oleme lõpusirgel, hõlmatuse tõstmine veel mõne protsendi võrra, annab võimaluse järk-järgult hakata ka neid kontrolli reegleid, ka neid piiranguid ja meetmed, mis meil täna jõus on, leevendama ja siin saame kõik oma panuse anda, et inimesed, kes veel kõhklevad, kes veel pole vaktsineerima jõudnud, seda esimesel võimalusel teeksid,“ lõpetas minister ettekande.

Professor Talving andis oma ettekandes ülevaate COVID-19 haigusest ja tutvustas haiguse üldpilti, kõneles haiglate taluvuse piirist ning sellest kui palju on kannatanud plaaniline ravi.

Talvingu sõnul oli kõige raskem aeg haiglates aprilli algus 2020. Ta tõi näiteks, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oli kaks intensiivraviosakonda täiesti broneeritud ainult COVID-i ravile. Nüüd on sätitud haiglate taluvuspiire vastavalt valgusfoori tuledele. Väike plaanilise ravi piiramine on kollase tule puhul juba tulemas ja kui nakatumine progresseerub, hakkab ka plaanilise ravi piiramine progresseeruma.

Talving hindas, et 21 642 inimest – meie naabrit, meie sõpra, meie vanemat, perekonnaliiget ei saanud plaanilist ravi. Tema sõnul on tulevikku vaadates ilmselge, et vaktsineerimine peab lihtsalt toimuma, muidu tekib taas plaanilise ravi piiramise vajadus.

Kokkuvõtteks ütles Talving, et praeguse vaktsineerimise foonil tuleb haiglakoormus natukene madalam, kui teise laine ajal, kuid kolmas laine tuleb pikem. Ta rõhutas, et ka piiranguteta Eesti haiglavõrgus peab olema tagatud ka erakorraline ravi.

„Plaaniline ravi saab tagatud 100 protsenti, kui meil on kuni 150 üldpalati haiget ja 100 protsenti, kui meil on kuni 20 intensiivravihaiget,“ kõneles Talving. „Jätkuvate lainetega kumuleerub defitsiit. Ja vaktsineerimine on võti. Meie naabrid, meie perekonnad, meie sugulased, kõik inimesed kaotavad ravivõimekust, kui me ei vaktsineeri ennast laiemalt.“

Professor Lutsar tõi oma ettekandes välja, et eelmise nädala andmetel oli maailmas registreeritud 223 miljonit COVID juhtu ja 4,6 miljonit surnut. Ta märkis, et Eestis on COVID suremus suhteliselt madalal tasemel, umbes ühe protsendi ringis.

Lutsare sõnul on COVID kindlasti vanemate inimeste haigus ja ennekõike just vanemate meeste haigus. Üle 80-aastasel mehel, kes satub haiglasse, on tõenäosus surra kaks korda suurem kui temaga samavanusel naisel.

Lutsar tõi veel välja, et antikehade olemasolu ja immuunsus ei ole täpselt üks ja sama. Ta märkis, et delta tüve puhul ja praeguste vaktsiinidega ei ole karjaimmuunsuse saavutamine võimalik. Tema sõnul tuleb rääkida individuaalsest immuunsusest, antikehade olemasolust ja et igaüks ise peab iseenda eest hoolt kandma. Professor lisas veel, et ka põdemine annab väga hea immuunsuse.

Kokkuvõtes ütles Lutsar, et piirangutevaba elu on oskus viirusega koos elada. Ta soovitas aktsepteerida viirust. „Kui rasket haigusjuhud on välditud, siis tegelikult peaks mõlemad pooled olema rahul. Viirus ei ole tegelikult huvitatud meie hävitamisest, sest see hävitab tema enda ja sellest ta ei ole kindlasti huvitatud,“ kõneles Lutsar.

Professori sõnul saab otsustavaks meditsiinisüsteemi suutlikkus. Eakate hoolekandesüsteem peaks tema sõnul takistama, aga mitte soodustama viiruse levikut. „Teeme omalt poolt kõik, et viirus kontrollimatult levida ei saaks: vaktsineerime ja aktsepteerime seda, et maskid jäävad,“ soovitas Lutsar. „Ja teeme oma otsused teadusega, mitte emotsioonipõhiselt.“

Korobeinik võttis arutelu kokku sõnadega, et piirangutest väljumiseks on peamine ja tegelikult ka ainuke tee just vaktsineerimine ja eriti eakamate inimeste seas, sest haiglaravi kriisi tekitavad just eakad vaktsineerimata patsiendid.

Tema hinnangul peab survestamise asemel keskenduma positiivsetele lahendustele. Esiteks tuleks tunnistada ausalt, et vaktsineerimata inimesi on juba piisavalt vähe, et nendele individuaalselt läheneda. Ta tegi ettepaneku käivitada vaktsiini kiirabi, mida saaks koju tellida sama mugavalt nagu toidupoes online-tellimuse teha.

Teine potentsiaalne lahendus oleks Korobeiniku sõnul lisatasu, n-ö 13. palk vaktsineeritud hooldekodude töötajatele näiteks selle aasta lõpus ja ka neile, kes on vaktsiini saanud juba varem. Tema sõnul on selleks vaja umbes kolme miljonit eurot. Korobenik möönis, et riigi poolt inimeste premeerimine vaktsineerimise eest võib tunduda tobe, aga see päästaks elusid ja mitte ainult nende eakate klientide elusid, vaid ka nende inimeste omasid, kes ei jää sellisel juhul meditsiiniabist ilma.

Korobeiniku sõnul on oluline aru saada, et vaktsineerimata inimeste stigmatiseerimine toob suuremat kahju kui kasu ja sellega on väga lihtne liiale minna. „Vähe sellest, et see lõhestab ühiskonda, see teeb kahtlevast inimesest aktiivse vaktsiinivastase,“ kõneles ta. „Kui sind rünnatakse, siis paratamatult hakkad sa ennast kaitsma. Vaktsiini vastu ründamine ei tõsta vaktsineerimisprotsenti, vaid võib hoopis selle langetada.“

Korobeinik on enda sõnul kindel, et täna on ideaalne aeg luua Eestisse vaktsiinikahjustuste fond, mis on juba olemas näiteks Taanis, Rootsis ja Norras, kes juba väljuvad piirangutest, aga ka Kanadas, Saksamaal, Itaalias, Uus-Meremaal ja paljudes teistes riikides.

Korobeinik selgitas, et kui vaktsineerimine toob kaasa tervisekahju, saab inimene või tema perekond sellest fondist väljamakseid. Ta möönis, et raha ei too surnud inimest tagasi, aga seda ei tee näiteks ka patsiendi kindlustus, küll aga suurendab vaktsiinikahjustuste fond ühiskonnas õiglustunnet ja vähendab lõhestumist. Fondi loomise kulu pidas ta marginaalseks.

Korobeinik avaldas lootust, et me suudame lähitulevikus erimeelsused ületada ja teha vajalikke samme selleks, et koroonokriis saaks juba paari kuu jooksul läbi koos piirangutega ja et tulevikus saaksime sarnastes olukordades riigina veelgi paremini hakkama.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Peeter Ernits (EKRE), Margit Sutrop (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Istungi fotod (Erik Peinar, Riigikogu)

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu (Erik Peinar, Riigikogu)

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
tel 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]