Peaminister Kaja Kallas tegi tänasel Riigikogu istungil poliitilise avalduse seoses olukorraga elektriturul. Ta osutas kriisi põhjustele, rääkis, milliste kitsaskohtadega valitsus on otsustanud tegeleda, tõi välja pikaajalised lahendused ja ka kiired meetmed, mis juba kasutusele võetud.

Kallas osutas esmalt kõrgete energiahindade põhjustele. Ta märkis, et Eestil ei ole piisavalt odavatest ehk taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit ega ülekandevõimsusi, mis võimaldaksid odaval elektril meie turupiirkonda liikuda. „Kõige odavam elekter tuleb tuuleparkidest, nii maismaa- kui ka meretuuleparkidest, siis hüdroenergiast, seejärel tuumaenergiast ja koostootmisjaamadest,“ selgitas Kallas.

Peaminister nentis, et kõige suurem roll elektrihinna kasvus on olnud maagaasi hinnal. „Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. Samas on Venemaa oluliselt vähendanud gaasitarneid Euroopasse. Selle tulemusena kasvas maagaasi hulgihind 2021. aastal neli korda ehk 400 protsenti,“ lausus Kallas. Peale selle on Kallase sõnul Euroopas tootmisvõimsusi vähem, kui vaja. „Hoogsalt on tegeletud vanade jaamade sulgemisega, aga uute ehitamine on kallim, aeglasem ja keerulisem, mille tulemusena on süvenenud defitsiit.“

Kallas tõi välja kitsaskohad, millele valitsus on asunud lahendusi otsima. Ta märkis, et tootmisvõimsuste arendamiseks seab mitmeid piiranguid keskkonnakaitse, samuti tuleb tegeleda „mitte-minu-tagahoovis“ probleemiga, mis tähendab, et ehkki inimesed on taastuvenergia suhtes positiivselt meelestatud, ei soovi nad näha tuulikuid oma kodukoha lähedal. Selle lahendamiseks on välja töötatud kohaliku kasu element.

Lisaks osutas peaminister meretuuleparkide rajamiseks vajaliku mereala planeeringu vajalikkusele, energiasalvestuse olulisusele, tuumaelektrijaama rajamise mõistlikkuse analüüsimisele, võrguga liitumise lihtsustamisele, Eesti ja Soome vahelise ülekandevõimsuse suurendamisele ning vesinikutehnoloogia projektide Eestisse toomisele.

Riigikogu saal. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Rääkides kodutarbijate erinevatest lepingutest ütles Kallas, et börsihinnaga lepingute puhul on väga madalate hindade kõrval risk ka väga kõrgeteks hindadeks. „Seda riski saab maandada fikseeritud hinnaga lepingutega. Aga selleks, et inimesed sõlmiks rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, peame looma paremad tingimused elektrimüüjatele, et nad saaksid pakkuda kodutarbijatele madalamat fikseeritud hinda,“ kõneles Kallas.

Tema sõnul saavad kodutarbijad fikseeritud lepingutest praegu igal ajahetkel välja astuda, mis aga ei motiveeri elektrimüüjaid odavamaid hindu pakkuma. Peaminister lisas, et Riigikogus menetluses olev elektrituruseaduse eelnõu täpsustab lepingutest taganemise tingimusi, mis annaks elektrimüüjatele kindluse ja võimaldaks fikseeritud pakettide hindu alla tuua.

Kallase sõnul on elektrituru toimimisega vahetult seotud ka Euroopa süsinikuhinna mehhanism, mis tuleb tema hinnangul üle vaadata, kuna heitkogustega kauplemise süsteemi hinna muutus peaks olema planeeritavam. Pikaajaliste lahenduste hulgas osutas peaminister ka hoonete energiatõhusaks muutmisele ja meetmetele, mida selleks kasutada saab.

Riigikogu saal. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

Kiiretest meetmetest rääkides osutas peaminister, et hinnatõusu leevendamiseks otsustas valitsus ära jätta aktsiisitõusud, alandada elektri võrgutasu 50 protsenti kõigile tarbijatele, alandada gaasi võrgutasu 100 protsenti kõigile tarbijatele ning hüvitada 80 protsenti elektri, kaugkütte ja gaasi hinnatõusust kuni mediaansissetulekuga leibkondadele. Nende meetmete kogumaksumus on tema sõnul 245 miljonit eurot.

Kallas toonitas, et hinnatõus makstakse tagasi 380 000 leibkonnale ja seda tagasiulatuvalt alates 2021. aasta septembrist kuni selle aasta märtsini. Peaminister julgustas kõiki, kellele toetus mõeldud on, seda taotlema ja kohalikke omavalitsusi kiirelt tegusema ja oma inimesi aitama. Rohkem infot toetuste kohta saab Rahandusministeeriumi kodulehelt rk.ee/energia.

„Energiahindade järsk tõus on tabanud ka ettevõtjaid ja teisi juriidilisi isikuid, seetõttu peame vältima likviidsuse puudusest tekkivat lumepalliefekti. Otsime lahendusi ka KredExi meetmete hulgast, näiteks laenukäenduse meedet või täiendavaid meetmeid käenduslepingute jaoks. Olemasoleva süsteemi täiendamiseks on kaalumisel ka energiamüüjate täiendava likviidsusvajaduse toetamine ning kava taasavada erakorraline käibekapitalilaen,“ lisas peaminister. Kallase sõnul arutavad koalitsioonierakonnad täna võimalike lahendustena ka elektri börsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist.

Lõpetuseks ütles peaminister, et praeguse olukorra unikaalsus seisneb selles, et omavahel on põimunud energia- ja julgeolekukriis, mis kulmineeruvad kaheaastase kurnava tervisekriisi ajal, ent 30 iseseisvuse taastamise järgse aasta jooksul on Eesti tulnud välja kindlasti raskematest olukordadest. Ta avaldas veendumust, et üheskoos, lõppeesmärki silmas pidades tuleme välja ka sellest kriisist ning taas tugevama, iseseisvama ja jätkusuutlikumana.

Läbirääkimistel võtsid Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Jaanus Karilaid, Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Mart Helme, Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar.

Riigikogu võttis vastu avalduse

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 28 Riigikogu liikme esitatud avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks, milles kutsutakse kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Avalduse tekst:

„2014. aastal langes Ukraina provotseerimata agressiooni ohvriks ning selle tagajärjed ei ole siiamaani likvideeritud ja julgeolekuohud Euroopas on kiiresti eskaleerumas.

Riigikogu mõistab resoluutselt hukka Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni. Riigikogu kordab üle 2014. aasta ja 2018. aasta seisukoha, millega mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiivse tegevuse ja Krimmi annekteerimise.

Riigikogu kutsub kõiki riike üles tingimusteta toetama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Riigikogu rõhutab, et mitte ühelgi riigil väljaspool Euroopa Liitu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ei ole nende ühenduste laienemise osas vetoõigust. Ukraina liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides on Ukraina ja nende organisatsioonide otsus ning kolmandatel osapooltel puudub selles küsimuses sõnaõigus.

Riigikogu on seisukohal, et mitte ühtki Ukraina suveräänsust puudutavat otsust ei ole võimalik langetada tagaselja. Mõjusfääride poliitika on Euroopas läbi ja Riigikogu mõistab hukka igasugused katsed taastada Euroopas mõjusfäärid.

Riigikogu on veendunud, et Euroopas rahu tagamise üks eeldusi on Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni lõpetamine.“

Läbirääkimistel võtsid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Henn Põlluaas, Reformierakonna fraktsiooni nimel Mati Raidma, Isamaa fraktsiooni nimel Raivo Tamm ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar.

Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Priit Sibula, Mihhail Lotmani, Urmas Reinsalu, Paul Puustusmaa, Ruuben Kaalepi, Leo Kunnase, Urmas Reitelmanni, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Jaak Valge, Martin Helme, Alar Lanemani, Merry Aarti, Sven Sesteri, Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Riho Breiveli, Indrek Saare, Uno Kaskpeiti ja Jaak Juske esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks“ (501 AE) vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.

Ühe eelnõu teise lugemine jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) teine lugemine, mis jätkub homsel istungil.

Kahe eelnõu menetlus lükkus edasi

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkusid homse istungi päevakorda valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (477 SE) ja valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) esimene lugemine.

Fotod istungilt (autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]