Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Kaja Kallas kirjeldas oma poliitilises avalduses riigis kujunenud kriisiolukorda seoses koroonaviiruse laieneva levikuga ja valitsuse rakendatud abinõusid

Koroonaviiruse olukord Eestis on taas erakordselt kriitiline. Nii nagu ilmselt kõik Eesti inimesed, lootsin ka mina, et me sellisesse olukorda enam ei satu. Nii nagu enamik inimesi, tegime kõik selleks, et hullem oleks juba möödas, kuid kahjuks see nii ei ole.“

Kallas ütles, et viimase kuu aja seis on järgmine. Vaktsineerimata inimesi on Eestis koroonaviirusesse surnud ligi viis korda rohkem kui vaktsineeritud inimesi. Vaktsineerimata inimesi on Eestis koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud ligi 2,5 korda rohkem kui vaktsineeritud inimesi. Vaktsineerimata inimesi on Eestis koroonaviirusesse haigestunud ligi 2,5 korda rohkem kui vaktsineeritud inimesi.

„Meie kohustus on kõiki raskelt haigestunuid ravida. Ja paraku seda haigust raskelt põdedes satutakse haiglasse, hingamisaparaatide alla. COVID on nakkushaigus, mistõttu tuleb sellised haiged teistest eraldada. Kui haiglatesse tuleb järjest enam COVIDi haigeid, siis tuleb sulgeda teisi erialasid,“ selgitas peaminister. Ta toonitas, et valikud on karmid – esmalt jäetakse ära plaanilised operatsioonid, näiteks valutavad puusad, liigesed, ka südameoperatsioonid lükatakse edasi. Need inimesed ei saa oma haigusi valida ja vajavad ravi. „COVIDi haiged saavad kaitsta end vaktsineerimise läbi, et nad seda haigust nii raskelt ei põeks ja haiglatesse ei satuks,“ ütles Kallas.

Peaminister rõhutas, et Eesti meditsiinisüsteemil on praegu raske hetk, mille ületamiseks nad vajavad toetust ja töörahu. „Riigikogus valitseb üldiselt konsensus näiteks riigikaitse küsimustes: keegi meist ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmelisust NATOs ja kaitseinvesteeringuid. Palun, et leiaksime samasuguse konsensuse ka meditsiinisüsteemi toetamise küsimuses. Et keegi meist ei demoniseeriks, ründaks või ähvardaks Eesti inimese tervise kaitsmisel viimast välja panevaid meditsiinitöötajaid. Jõudu teile, Eesti arstid ja õed,“ ütles Kallas.

Peaminister selgitas, et kuigi vaktsineerimata on umbes kolmandik Eesti inimestest, siis sümptomaatilise COVIDiga haiglates viibijatest moodustavad nad umbes kaks kolmandikku, ning nendest, kes on täna COVID-intensiivraviosakonnas, kolmveerandi. „Seetõttu on just vaktsineerimata inimeste liikumist vaja piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks, sest vastasel juhul kannatab kogu ühiskond. Põhiseadus ütleb otsesõnu, et ükski õigus ei ole absoluutne. Põhiõigusi võib piirata, kui seda on vaja teiste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, ning just nii see hetkel on,“ põhjendas Kallas.

Peaminister ütles, et tänasest jõustusid mitmed uued kontrollmeetmed, mille eesmärk on vähendada koormust haiglavõrgule. Alates tänasest saavad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või läbipõdenud täiskasvanud. See muudatus hõlmab täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.

Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Töösuhetes jääb tööl käimise nõuete aluseks jätkuvalt tööandja riskianalüüs. Kõik need, kes saavad teha kodutööd, võiksid seda teha. Eriti piirkondades, kus nakkuse levik on ulatuslik.

Samuti on rangem maskikandmise kohustus. Ilma maskita inimesi müügi- või teenindusaladele lubada ei tohi. Ja kaitsemaski kandmine on rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui haiguse läbipõdenud inimestele kui ka lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos, kontserdil. Nõutud on kaitsemaski kandmine, soovitavalt meditsiinilise maski kandmine ning maski kandmist ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. See on vajalik, sest koroonaviiruse delta tüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viirusetüved. Need meetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini.

Peaminister rõhutas, et meie eesmärk on hoida ühiskond nii lahti kui võimalik ning aidata haiglatel aidata kõiki, mitte ainult COVIDi haigeid. „Kui otsus mitte vaktsineerida on teie lõplik valik, siis palun hoidke ennast eriti hoolikalt ja vältige igasuguseid kontakte, kuni viiruse levik on taas langusesse pööranud. Jah, me tahaks olla nagu Põhjamaad, kus tänaseks on enamus piirangutest lahti saadud, kuid nende vaktsineerituse tase on nii kõrge, eriti vanemaealiste hulgas, ja seetõttu saavad nad teha julgemaid samme. Meil on paradoksaalselt just „vabadusvõitlejad“ need, kes takistavad kogu ühiskonda täieliku avatuse suunas liikumast,“ märkis Kallas.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Helir-Valdor Seeder (I), Jaanus Karilaid (K), Mart Helme (EKRE), Jürgen Ligi (RE), Helmen Kütt (SDE) ja peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu teise lugemise

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (383 UA) soovitakse viia kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.

Seaduse järgi võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.

Muudatustega pikendatakse muuhulgas ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.

Riigikogu võttis seaduse vastu 13. septembril, kuid Vabariigi President otsustas jätta seaduse protseduurireeglite rikkumisele viidates välja kuulutamata.

Avaliku teenistuse 2020. aasta aruandest tegi ülevaate riigihalduse minister Jaak Aab.

Avalik teenistus suutis paindlikult eriolukorras reageerida ja uute ülesannetega kohaneda. Asutusteüleselt osutati vastastikku abi ning juurutati uued töövormid ja -viisid. COVID-19 mõjul on kaugtöö ja paindlikkus töökorralduses rohkem levinud. Aina enam võtavad riigiasutused töötajaid tööle püsiva kaugtöö kokkuleppega, mis annab eelise Tallinnast eemal elavate spetsialistide värbamisel. Paindlikkust suurendavad ka riigimajadesse rajatavad või juba rajatud võimalused ajutiselt kaugtööd teha. Ka avalike teenistujate pühendumus on kasvanud võrreldes 2018. aastaga. Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) 2,9 protsenti, mis püsinud aastate lõikes sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2020. aastal 28 371 teenistujat: 22 834 riigi ametiasutustes ja 5 537 KOV ametiasutustes.

Avalik teenistus suurenes aastaga 743 teenistuja võrra ehk 2,7 protsenti: riigi ametiasutustes suurenes 775 teenistuja võrra (+3,5 protsenti) ja KOV ametiasutustes vähenes 32 võrra (-0,6 protsenti). Avalikust teenistusest 37 protsenti ehk 10 416 teenistujat moodustasid eriteenistujad, nende hulk suurenes 2,6 protsenti (+269). Avalike teenistujate arv kasvas olulisemalt Kaitseväes. Samuti mõjutas avalike teenistujate numbri kasvu Haridus- ja Noorteameti moodustamine, kuid seda mitte teenistujate arvu suurenemise tõttu, vaid liidetud asutuste (SA Innove, SA Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA, Eesti Noorsootöö Keskus) töötajate (+396) ületoomise tõttu avalikku teenistusse.

Sellest ümberkorraldusest oli mõjutatud ka Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujate mõningane kasv. Avalike teenistujate vanuseline, sooline, hariduslik ja rahvuslik koosseis on läbi aastate olnud stabiilne. Avaliku teenistuse teenistujate keskmine vanus oli 43,6 aastat. Avalike teenistujate seas on naisi veidi rohkem kui mehi, kuid eriteenistustes on rohkem mehi. Kõrgharidusega teenistujate osakaal oli 62 protsenti, samas kui Eesti kõikide hõivatute seas on kõrgharidusega töötajate osakaal 43 protsenti.

Avalikus teenistuses viidi läbi 3732 personaliotsingut. Personaliotsingute üldarv vähenes võrreldes 2019. aastaga 462 personaliotsingu võrra. Vähenenud personaliotsingute peamiseks põhjuseks oli COVID-19 olukord, millest tingituna vähenes vabatahtlik voolavus ning paljudes asutustes peatati eriolukorra ajal ja sellele järgnenud perioodil uute töötajate värbamine. Personaliotsingutest luhtus viiendik, nagu eelneval aastalgi. Vabatahtlik personalivoolavus koondina on alla kriitilise voolavuse määra (riigi ametiasutuses 6 protsenti ja KOV ametiasutustes 8 protsenti). Riigi ametiasutuste ja KOVi ametiasutuste vabatahtlik voolavus langes paar protsendipunkti. Vabatahtliku voolavuse languse peamiseks põhjuseks oli COVID-19st tingitud olukord. Vabatahtlik voolavus on jätkuvalt probleemiks vanglates (18,6 protsenti).

Avalikus teenistuses tehti organisatsioonilised ümberkorraldused. Riigivalitsemise lähiaja eesmärgid on mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Selle eesmärgi saavutamise üheks väljundiks on riigiasutuste ja teiste keskvalitsuse struktuuride ümberkorraldamine, valdkondlikud konsolideerimised. Riigiasutuste ühendamisel oodatakse muudatusest sageli kulude kokkuhoidu, kuid seda ei saavuta esimestel aastatel ning selle fookusesse seadmine võib mõjuda negatiivselt asutuse teenustele ja klientidele. Ennekõike soovitakse asutuste liitmisel saavutada valdkonna parem sünergia, kompetentside koondumine ja teenuste parem kvaliteet. Arusaadavalt mõjutavad sellised muudatused ka töötajaskonda, sealhulgas voolavust ja töötajate arvu näitajaid eri allsektorite vahel. 2020. aasta oli tavapäratu aasta, mil tehti olulisi ümberkorraldusi 8 riigiasutuses ja 3 sihtasutuses.

Avaliku teenistuse aruanne:

Istung lõppes kell18.31

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside