Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Taavi Rõivas ja riigihalduse minister Arto Aas vastasid haldusreformi läbiviimist puudutavatele arupärimistele, kus Riigikogu liikmed soovisid muu hulgas teada saada kui palju omavalitsusi võiks tulevikus Eestis olla ning kuidas leitakse optimaalne omavalitsuste arv.

„Me oleme vaadanud tegevuspiirkondi ühe või teise omavalitsusliku teenuse osutamiseks ja need teenusepiirkonnad kipuvad olema sellised, et lõviosa omavalitsusülesandeid on täidetavad siis, kui omavalitsuse suurus on 4500–5000 inimest,“ lausus peaminister Taavi Rõivas kui vastas 18 Keskerakonna fraktsiooni saadiku arupärimisele haldusreformi kohta (nr 31). „Mitmed uuringud on selle tulemuseni jõudnud.“

Rõivas märkis samas, et valitsuses ei ole omavalitsuste minimaalset võimalikku suurust täpselt kokku lepitud. Tema sõnul on valitsuse soov haldusreformi ette nägevad seadusemuudatused veebruaris heaks kiita ja need siis parlamendile esitada.

„Küllap siis ka tekib ühiskonnas veel detailsem debatt selle üle, millised on haldusreformi põhimõtted, kuidas neid täpselt ellu viia,“ lausus ta. „Selleks ajaks peavad need asjad märksa selgemaks saama. Praegu me räägime üldpõhimõtetest, aga siis me läheme tõepoolest juba detailide juurde. Ja ma oleks väga üllatunud, kui sel teemal ei tekiks korralikku parlamentaarset debatti ja see, ma arvan, on väga mõistlik.“

Riigihalduse minister Arto Aas ütles kaheksa Vabaerakonna fraktsiooni liikme esitatud arupärimisele haldusreformi läbiviimise kohta (nr 19) vastates, et haldusreformi esimene etapi käigus plaanib valitsus käesoleva aasta jooksul seaduseelnõu valmis kirjutada ja saata selle kooskõlastamisele ning hiljemalt vabariigi aastapäeva paiku saata see Riigikokku teele, et siis Riigikogu jõuaks soovi korral jaanipäevaks seadused vastu võtta.

„Teine etapp on vabatahtliku reformi rakendamine ja ühinemiste ettevalmistamine, mis peaasjalikult käib järgmise aasta suvel-sügisel,“ rääkis Aas. „Ja päädib see 2017. aasta kohalike valimistega. Loodetavasti see omaalgatuslik etapp on hästi aktiivne, nagu te teate, me motiveerime seda ka rahaliselt ja nõustame.“

Reformi kolmas etapp peaks Aasa sõnul algama 2017. aasta lõpus. „See peaks endas kätkema Vabariigi Valitsuse poolt ühinemise ettevalmistamist ja ühinemise läbiviimist nendes omavalitsustes, kes ei vasta seaduses sätestatud kriteeriumidele,“ lisas ta. „Protsess peaks ise jõudma lõppu 2018. aasta lõpuks.“

Aas tõi välja ka seda, et valitsus tahab kahekordistada ühinemistoetuseid ning suurendada omavalitsusjuhtide sotsiaalseid garantiisid. „Me oleme mõelnud ühekordset toetust nendele omavalitsusjuhtidele, kes ühinemise käigus kaotavad oma töö, ja oleme teinud n-ö diferentseeritult: kes on olnud alla aasta ametis, saavad vähem, ja need, kes on üle aasta olnud, saavad rohkem, kuni aastapalga,“ lausus ta. „See on praegu kokkulepe, mis on valitsuskoalitsioonis sündinud.“

Samuti vastas riigihalduse minister ka 18 Keskerakonna fraktsiooni saadiku arupärimisele omavalitsusreformi kohta (nr 41).

Peaminister Rõivas vastas veel arupärimistele pankade maksustamise kohta (nr 18), LNG terminali ja Balticconnectori tuleviku kohta (nr 22) ning omandireformi käigus vara tagastamise ja üürnikele kompensatsiooni maksmise kohta (nr 30)

Riigihalduse minister Aas vastas veel arupärimistele riigihangete kohta ülikoolides (nr 40), kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia kohta (nr 48) ja riigieelarvest rahastatavate institutsioonide ülalpidamise kohta, mis tulenevad Euroopa Liidu liikmelisusest (nr 53).

Eesti Panga president Ardo Hansson vastas arupärimine euroala keskpankade varaostukava kohta (nr 56).

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas arupärimistele lasteaiaõpetajate töö väärtustamise kohta (nr 24) ja koolilõuna kohta (nr 58).

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas arupärimistele arupärimine sigade Aafrika katku leviku kohta Eestis (nr 65) ja erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäära tõstmise kohta (nr 55).

Siseminister Hanno Pevkur vastas arupärimistele bürokraatia kohta dokumentide väljastamisel (nr 28), Eesti valmiduse kohta Euroopa rände rahvusvahelises tegevuskavas tegutsemiseks (nr 32) ja USA saatkonna turvameetmete vastavuse kohta Eesti seadustega  (nr 39).

Vabas mikrofonis keegi sõna ei võtnud.

Istung lõppes kell 02.10

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201509211500#PKP-17198

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside