Peaminister esines Riigikogule ettekandega arengustrateegia elluviimisest
Peaminister Kristen Michal esines tänasel Riigikogu täiskogu istungil 2025. aasta ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
Peaminister alustas ettekannet tõdemusega, et tänases maailmas, kus poliitilised hoovused on ettearvamatud ja tormilised, on selge siht olulisem kui kunagi varem. „Meie sihiks on kõrge lisandväärtusega majandus, kaitstud ning turvaline Eesti ja tõhus riigivalitsemine,“ sõnas ta.
Michal tõi esile, et Eesti majanduslangus sai eelmise aasta neljandas kvartalis läbi ja majandus kasvab taas, samuti kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport. Ühtlasi on peaministri sõnul suurenenud inimeste heaolu: keskmine brutopension kasvas 11 protsenti ja sellega tõusis keskmine vanaduspensioni suhe keskmisesse palka läbi aegade kõrgeimale tasemele ehk 49 protsendini, keskmine brutokuupalk kerkis kaheksa protsenti, maksujärgne palgatulu kasvas aasta lõikes 4,2 protsenti – ületades hinnatõusu, mis oli 3,5 protsenti. „Ja see on praeguste majandusolude taustal hea saavutus,“ sõnas peaminister.
Rääkides energeetikast tõi Michal esile eduka ühinemise Lääne-Euroopa sagedusalaga ning kinnitas, et energiavalikus peavad olema taastuvelekter, tuumaenergeetika, uued juhitavad võimsused ja salvestustehnoloogia. „Lisaks kaasajastatud elektri- ja gaasivõrgud, mis kindlustavad energiajulgeoleku ja kättesaadavuse igas olukorras, olgu selleks torm, raske lumi, vigastatud liinid või küberrünnakud. Ilma puhta, kättesaadava ja taskukohase energiata on ettevõtetele uute turgude leidmine kaunis keeruline.“
„88 protsenti Eesti elanikest tunneb viimase uuringu järgi ennast koduriigis turvaliselt. Ja nii see peab ka jääma. Selle nimel töötame iga päev, et kindlustunne püsiks ja tõuseks,“ rääkis Michal ja selgitas, et Eesti valitsuse esmane ülesanne on tagada kiiremas korras NATO kaitseplaanidele vastavate sõjaliste võimete väljaarendamine. „See tähendab, et Eesti kaitsekulud tõusevad viie protsendini SKP-st väga kiirelt, kas järgmisel või ülejärgmisel aastal, olenevalt sellest, kui kiiresti on võimalik tehnikat ja moona hankida ja Eestisse kohale tuua,“ rääkis Michal. Ta lisas, et ka meie liitlased peavad palju rohkem panustama oma julgeolekusse ja kollektiivkaitsesse.
Samuti tuleb peaministri sõnul nii Euroopas kui ka Eestis tugevdada kaitsetööstust. Ta viitas, et Eestis on tugeva kogukonnaga tehnoloogiasektor – praegu majanduskasvu panustavad suured ja edukad IT-ettevõtted olid kunagi väikesed iduettevõtted. „Samasugune areng on võimalik kaitsetööstuses: olla esmalt uus ja väike Eesti idusektori lipulaev, millest kasvab välja maailma edukas ettevõte,“ tõi Michal paralleeli ja lisas, et kaitsetööstusettevõtete tooteid läheb vaja nii kaitsevaldkonnas kui ka tavaelus, näiteks põllumajanduses, transpordis, hariduses, meditsiinis.
Lisaks tõi Michal esile vajadust toetada kohalikku keele- ja tehisintellektitehnoloogiat, liigset bürokraatiat, Eesti head. 11. kohta Euroopa innovatsiooni tulemustabelis, üleminekut eestikeelsele haridusele, õppimiskohustuse pikendamist, kutsehariduse reformi ning riigi rekordilisi kulutusi teadus- ja arendustegevusele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik (SDE), Anti Poolamets (EKRE), Urmas Reinsalu (I), Margit Sutrop (RE), Igor Taro (E200) ja Lauri Laats (KE).
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
