Peaminister Jüri Ratas esines tänase istungi alguses poliitilise avaldusega seoses 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

„Anname oma panuse inimeste elukeskkonna parandamiseks, ühiskondliku võrdsuse suurendamiseks, majanduse pikaajalise ja jätkusuutliku kasvu tagamiseks ning julgeoleku kindlustamiseks,“ ütles peaminister riigieelarve seaduse eelnõu tutvustades.

„Valitsuse eelarvepoliitika on tugev ja vastutustundlik. Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus ei suurene. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane. Riigi tulud ja kulud ületavad järgmisel aastal esmakordselt 10 miljardi euro piiri. Riigieelarve suunab kokku 3,1 miljardit eurot sotsiaalvaldkonda, 1,4 miljardit tervishoidu ning ühe miljardi haridusse. Kaitsevaldkonda panustame 26 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal ehk 528 miljonit eurot ja see on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos,“ rääkis Ratas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

„Põhiküsimuseks on ja jääb küsimus eelarve tasakaalust,“ ütles Andres Ammas. Tema sõnul on laristamine tulevaste põlvede arvelt väga suur viga.

Jürgen Ligi hinnangul on selle valitsuse poliitikas rahakasutamine pidevalt ebatäpne, ülemäärane ja Eestile üle jõu käiv.

Kalvi Kõva ütles, et tuleva aasta eelarve on tulevikku suunatud eelarve, mis viib ellu perepoliitikat, suurendab lastega perede heaolu ja viib kindlasti tõusule ka sündivuse.

Helir-Valdor Seederi sõnul on eelarve koostamise käigus liigutud õiges suunas ja koalitsiooni ühe osapoolena ollakse optimistid, et tulevikus saavutatakse kasvava majanduse olukorras tasakaalus eelarve.

Mihhail Stalnuhhini hinnangul on tegemist unistuste eelarvega ning loodab, et see eelarve hakkab tõesti tööle ning on kasuks kogu Eesti rahvale.

Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas täna Riigikogus „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2016. aasta täitmise aruannet.

Saar peatus oma kõnes treenerite rollil ning andis teada, et Kultuuriministeerium suurendab viienda ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35 protsenti ehk kuue miljoni euroni aastas. See tõstab 2018. aastal treenerite senise 637-eurose alampalga 850 euroni kuus. Ta tõi välja, et treenerite palgatoetuse eesmärk on ühelt poolt tagada treenerite väärikas sissetulek ning väärtustada treeneriametit, aga ka parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti.

Minister tõi välja, et huvitegevuse toetussüsteem on rakendunud ning sel aastal on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot ja igal järgneval 15 miljonit eurot. „Lisaks leppis uus valitsusliit kokku ujumise algõpetuse reformis ning tagas selleks ka vajalikud vahendid. Uue ujumise algõpetuse programmi kohaselt tõuseb ujumistundide maht seniselt 24 tunnilt 40 tunnile,“ ütles Saar.

Saar märkis, et võrreldes eelmise aastaga on liikumisharrastajate osakaal tõusnud. Ta tõi välja ka selle, et vastu on võetud seadus, mis võimaldab tööandjatel toetada maksuvabalt iga oma töötaja sportimist 400 euro eest aastas. Minister rääkis ka spordi rahastuse reformist. Ta tõi välja peamised muutused, mis on ellu viidud käesoleval aruandeperioodil. Saar peatus oma kõnes ka kõige olulisemal spordivaldkonna investeeringul, milleks on Kääriku spordikeskuse väljaarendamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist, Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Valitsuse algatatud ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ratifitseerimise seadusega (466 SE) ratifitseeritakse Euroopa Liidu ja Kanada vaheline majandus- ja kaubandusleping (CETA), millele Eesti kirjutas alla 28. oktoobril 2016.

Euroopa Liidu ja Kanada vahelise majandus- ja kaubanduslepinguga saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad.

CETA leping kaotab 99 protsenti Euroopa Liidu ja Kanada vahelistest tollimaksudest. Tööstus- ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti Euroopa Liidule olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Küll aga jäävad tariifid samaks teatud põllumajandustoodetele, näiteks kanaliha ja munad.

Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine.

Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid.

Kõnealuses lepingus sisaldub ka Euroopa Liidu uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele, kuid investeeringute kaitse küsimusi puudutav lepingu osa veel ei rakendu.

Kanada on kõik CETAga seotud ratifitseerimisprotsessid lõpetanud. Euroopa Liidu liikmesriikidest on lepingu ratifitseerinud Läti, Taani, Hispaania, Malta, Horvaatia, Tšehhi ja Portugal, samuti Euroopa Parlament. CETA leping rakendus 21. septembrist.

Läbirääkimistel võttis sõna Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Seaduse poolt hääletas 66 saadikut ja vastu oli 1 saadik.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (360 SE) tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tehakse kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Eelnõuga saavad kohalikud omavalitsused õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik. Kui õigusrikkumise taga on lapse enda abivajadus, saab ta edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Eelnõu kaotab alaealiste komisjonid. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog.

Riigikogus läbis esimese lugemise seitse eelnõu:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE) reguleerib seni maavalitsuse ülesandeks olnud kohustuste üleandmist kohalikule omavalitsusele (KOV) või Sotsiaalkindlustusametile (SKA).

Asendus- ja järelhooldusteenuse regulatsiooni eesmärk on asendushooldusel olevate laste võrdne kohtlemine, mis ei oleks sõltuvuses asendushoolduse vormist, lapse või noore vanusest, teenuseosutaja asukohast või muust, mis ei tohi olla aluseks mistahes diskrimineeriva olukorra tekkimisele. Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse haavatavale sihtrühmale, kes on pika- või lühiajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest, ning kelle huve esindab kohtu poolt määratud või seadusest tulenev eestkostja, kelleks on enamasti valla- või linnavalitsus. Võrdse kohtlemise tagamiseks kaotatakse kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt eri liiki riigi korraldatavad teenused (asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine), mille osutamise kestus on erinev ja mille puhul lapse isiklike kulude osa kaetakse igakuiselt eri summades ilma, et sellel puuduks sisuline lapse vajadustest lähtuv põhjendus. KOV-i korraldatava abi peatükki luuakse juurde kaks teenust: asendus- ja järelhooldusteenus. Teenuste eristamise aluseks on nii teenuse sisu kui ka sihtrühm.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga (474 SE) kiidetakse heaks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade 2015. aasta muudatused. Konventsioon reguleerib rahvusvahelist raudteeliiklust, sealhulgas on kehtestatud vagunite ja infrastruktuuri kasutamise, samuti kaupade ja reisijateveo ühtsed eeskirjad. Muudatused on täpsustava iseloomuga, aidates kaasa konventsiooni paindlikumale toimimisele. Näiteks lühendatakse organisatsiooni eelarveperioodi seniselt 6 aastalt 3 aastale. Sellega seoses lühendatakse ka liikmemaksu arvestusperioodi, mis võimaldab tulusid paremini planeerida ning eelarvet täpsemalt koostada. Viimastel aastatel on Eesti liikmemaksu suurus jäänud vahemikku 5648-8940 Šveitsi franki aastas.

Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (494 SE) tehtavad muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.

Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule. Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse. Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida.

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist, Märt Sults Keskerakonna fraktsioonist, Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist ning Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt hääletas 15 saadikut ja vastu oli 39 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (496 SE) parandatakse menetlusabi kättesaadavust, vähendatakse kohtute ülekoormust ning luuakse võimalused võtta kasutusele lihtmenetlust. Lisaks soovitakse eelnõuga kõrvaldada kohtupraktikas menetluse regulatsioonis esile kerkinud puudused.

Eelnõu parandab menetlusabi kättesaadavust inimestele, kes kuuluvad sotsiaalsetesse riskirühmadesse. Uue regulatsiooni järgi saab kohus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja vajadust abi järgi. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest, mille alla kuulub nii riigilõivu, kautsjoni, menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulud. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast.

Kohtute ülekoormuse vähendamiseks piiritletakse kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Kaebeõiguse ja edasikaebeõiguse piiritlemine puudutab kaebusi, mis on enamasti ajendatud kaebaja pahatahtlikkusest. Selliste kaebuste esitajateks on sageli vangid, kuid näiteks kaebeõiguse kuritarvitamiseks loetakse ka pidevalt sarnaste kaebustega kohtu poole pöördumist ehk n-ö sarikaebajaid, kes on samuti üldjuhul vangid. Selleks, et ei toimuks kaebeõiguse põhjendamatud piiramist, säilitatakse halduskohtutele ja ringkonnakohtutele kaalutlusõigus. Muudatuste tulemusena väheneb märkimisväärselt töö- ja ajakulu menetlustes, kus kaebaja poolt saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.

Eelnõuga laiendatakse lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluse näol on tegemist vähem ressurssi nõudva menetlusliigiga võrreldes tavamenetlusega, kuna kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, näiteks kuulata menetlusosalise ära telefoni teel, kalduda kõrvale dokumentide vorminõuetest, loobuda kohtuistungist. Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäära 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Plaanitavate muudatuste eesmärk on laiendada lihtmenetluse kasutamist halduskohtumenetluses.

Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) kaasajastab haldusmenetluses elektroonilise asjaajamise regulatsiooni, mis võib eriseadustega olla täpsustatud või piiratud.

Kõige olulisem muutus on dokumentide elektroonilise saatmise võrdsustamine posti teel kätte toimetamisega. Dokumente on elektrooniliselt võimalik kätte toimetada Eesti teabevärava (@eesti.ee), spetsiaalsete infosüsteemide (nt e-Maksuamet) või menetlusosalise elektronposti aadressi kaudu. Ühtlasi plaanitakse seaduses lahendada sõlmküsimus, millal loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks. Reeglina on selleks hetk, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud kättesaamist. Sätestatakse üldreeglid õigusaktide elektrooniliseks andmiseks. Muu hulgas nüüdisajastatakse ka digitaalallkirja ning digitaalse templi kasutamist puudutav osa.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) luuakse füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) äriühinguga sarnane maksukeskkond, mis muudab selle praegusega võrreldes soodsamaks ning laiendab FIE-dele töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaalseid tagatisi. FIE on üldjuhul väikeettevõtlusega tegelev inimene, kes pakub enda nimel kaupu või teenuseid ning saab selle eest tasu. Hetkel on Eestis üle kui 31 000 FIE-t.

Teenitud ettevõtlustulult peab FIE tasuma sotsiaalmaksu, mille maksmisele on kehtestatud nii alam- kui ülempiir. Eelnõu kohaselt vähendatakse FIE sotsiaalmaksu ülempiiri 15-kordselt töötasu alammäärade aastasummalt 10-le. Käesoleval aastal on ülempiiriks 27,918 eurot, muudatuse järgselt väheneb see summa 18,612 euroni. Seega väheneb ülempiir 33 protsenti. Haigestumise korral antakse FIE-le võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust päevade võrra, mil ta oli ajutiselt töövõimetus. Lisaks saab FIE õiguse arvutada endale 2-8. haiguspäeva kohta arvestuslik haigushüvitis ja arvata see maha sotsiaalmaksuga maksustatavast ettevõtlustulust.

Põhikohustusena õppimisega tegelevad FIE-d vabastatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustusest ja sotsiaalmaksu avansilise makse tasumisest. Muudatuse tulemusel kaob neil kohustus täita sotsiaalmaksu miinimumkohustust ja ettevõtlustulu teenides tuleb neil tasuda sotsiaalmaksu vaid tegelikult teenitud tulult. FIE saab võimaluse ettevõtlustulust maha arvata enda tervise edendamiseks tehtud kulusid kuni 100 eurot kvartalis. Sarnaselt äriühinguga lubatakse FIE-l arvata tulust maha kuni 10-eurone reklaamkingituse kulu ja välisriigis ettevõtlusega tegelemisel tehtud enda toitlustamiskulud välislähetuse päevaraha ulatuses (50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta). Samuti saab külaliste ja äripartnerite vastuvõtuks tehtud kulusid maha arvata 32 euro ulatuses kuus.

Läbirääkimistel võttis sõna Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (498 SE) võetakse üle ELi vastav makseteenuste direktiiv, mis reguleerib uudseid makseteenuseid, maandab maksetega seotud turvariske ja suurendab tarbijakaitset. Eelnõu reguleerib kahte uut makseteenust, milleks on kontoteabe ja makse algatamise teenused. Neid teenuseid pakkuv ettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja on edaspidi Finantsinspektsiooni järelevalve all, nii nagu kõik teised makseasutused. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes tasumist ka ilma krediitkaardita või konkreetse krediidiasutuse pangalingi teenuseta. Eestis nimetatud teenuseid ei pakuta, kuid näiteks võib tuua USA-s pakutavat teenust Mint (kontoteave) ja Saksamaal makse algatamise teenust pakkuv Sofort.

Elektroonilise side ettevõtjad peavad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt makseasutuse tegevusluba, kui nende vahendatavad maksetehingud ületavad seaduses sätestatud piirmäärasid ja muid tingimusi (nt tasumine füüsilise kauba eest või m-parkimine). Juhul kui elektroonilise side ettevõtjate vahendatavad tehingud jäävad allapoole piirmäärasid (üksik tehing alla 50 euro ja üks klient võib maksetehinguid teha kuni 300 euro eest kuus), pole tegevusluba vaja.

Elektroonilise maksega seotud turvanõuded muutuvad rangemaks. Edaspidi peavad makseteenuse pakkujad kohaldama kliendi tugeva autentimise nõudeid. Tugev autentimine koosneb kahest asjast: miski, mida klient teab ja miski, mis kliendil on. Eestis on juba kasutusel mitmed tugeva autentimise kriteeriumidele vastavad autentimise vahendid, nt ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid. Sellest tulenevalt piiratakse ka paroolikaartide kui mitteturvaliste autentimisvahendite kasutust. Varastatud või kaotatud pangakaardi kuritarvitamise korral langeb kliendi omavastutuse piirmäär seniselt 150 eurot 50 eurole.

Istung lõppes kell 19.59.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201709271400.

Fotod:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside