Peaminister Andrus Ansip esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses tuleva aasta riigieelarve eelnõu üleandmisega. Peaminister ütles, et kriisist väljumise eelarveks nimetatud 2010. aasta eelarve kulude tase on võrreldav käesoleva aasta kuludega, mis on mahus 89,6 miljardit krooni. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. Ansip selgitas, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris. Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks pikemas perspektiivis suurendab valitsus 2010. aastal kulusid haridusele, kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Peaminister ütles, et riik on majanduse elavdamiseks 2010. aasta eelarves kasvatanud investeeringute mahtu 14 protsenti. Ansipi sõnul ei vähenda valitsus pensione. Samuti ei muuda valitsus vanemahüvitise süsteemi. Peaminister märkis: „Usun, et valitsus andis Riigikogule üle „kriisist väljumise“ eelarve. Loodan, et Riigikogu menetleb eelarvet heas koostöös, riigimehelikult ja konstruktiivselt. Õigeid otsuseid langetades suudame tulla sellest kriisist välja kiiremini ja tugevamini kui teised. Konservatiivne eelarvepoliitika on loonud selleks head eeldused.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Simson, Eiki Nestor, Tarmo Mänd ja Marek Strandberg.
Riigikogu võttis vastu kaks seadust:
60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus (
483 SE), mis sätestab, et avaliku teenistuse arendamise valdkond kuulub rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja Riigikantselei vastavad ülesanded antakse üle rahandusministeeriumile. Seadus tuleneb uue avaliku teenistuse seaduse eelnõust ja valmistab ette selle rakendamist.
85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (
536 SE), mis näeb ette sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ümberkorraldamise. Eespool nimetatud asutused ühendatakse ning moodustatakse terviseamet.
Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud
äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
466 SE) teise lugemise. Eelnõu näeb ette on võtta Eesti õigusesse aktsionäri õiguste direktiiv, mis lihtsustab aktsionäridel hääleõiguse kasutamist. Seaduse vastuvõtmisel saavad Eesti aktsiaseltsid ja osaühingud soovi korral oma aktsionäridele ja osanikele võimaldada üldkoosolekul või osanike koosolekul hääletamist elektrooniliste vahendite abil, kui see on turvaline ja võimaldab isikute identifitseerimist.
Riigikogu lõpetas viie eelnõu esimese lugemise:
Valitsuse algatatud
ekspordi riikliku tagamise seaduse eelnõu (
565 SE) täpsustab seni kehtivat eksporditagatise mõistet ja määratleb riigi vastutuse rakendumise mehhanismi.
Valitsuse algatatud
riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (
568 SE) täiendab riigivaraseaduse järgi riigivara võõrandamisel tekkiva ostueesõigust käsitlevad õigusnorme ja muudab õigustatud isikute eelistingimustel riigivara ostmise õiguse sõltuvaks nende aktiivsest osalemisest võõrandamiseks korraldatavast enampakkumisest.
Valitsuse algatatud
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (
550 SE) kaotab tulumaksuvabastuse õppelaenu intressidelt ja ametiühingu liikmemaksudelt. Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 33 poolt, 48 vastu.
Valitsuse algatatud
raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
517 SE) täpsustab äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande maakohtute registriosakondadele esitamise regulatsiooni ja sätestab aluse majandusaasta aruande taksonoomia kehtestamiseks.
Valitsuse algatatud
lepitusseaduse eelnõu (
487 SE) käsitleb kohtumenetluse kõrval alternatiivse vabatahtlikkusel põhineva vaidluste lahendamise viisi Eestis.
Riigikogu ei umbusaldanud justiitsministrit ja välisministrit
Riigikogu arutas täna umbusaldusavalduse nõudeid justiitsminister Rein Langile ja välisminister Urmas Paetile. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üleantud umbusaldusavaldusel justiitsminister Rein Langile oli 40 Riigikogu liikme allkiri. Eesti Keskerakonna fraktsiooni üleantud umbusaldusavaldusel välisminister Urmas Paetile oli 34 Riigikogu liikme allkiri. Umbusalduse avaldamiseks on vaja 51 Riigikogu liikme toetust. Justiitsminister Rein Langi umbusaldushääletus: 34 poolt, 4 erapooletut. Välisminister Urmas Paeti umbusaldushääletus: 35 poolt, 4 erapooletut. Seega Riigikogu ei toetanud ministritele esitatud umbusaldusavaldusi.
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip Kadri Simsoni esitatud küsimusele tööturu ja Karel Rüütli esitatud küsimusele riigivara müügi kohta. Välisminister Urmas Paet vastas Eiki Nestori esitatud küsimusele välispoliitika kohta. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Toomas Vareki esitatud küsimusele valdade saneerimise kohta.
Istung lõppes kell 18.12.
Istungi stenogramm on internetis
siin:
Riigikogu pressitalitus