Peaminister esines poliitilise avaldusega negatiivse lisaeelarve üleandmisel
Normal
0
21
false
false
false
MicrosoftInternetExplorer4
st1:*{behavior:url(#ieooui) }
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}
Peaminister märkis, et 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmise hetkest eelmise aasta sügisel on palju muutunud. „Olukord majanduses ja sellest tulenevad maksulaekumised on oluliselt halvenenud. Eesti Panga riskistsenaariumi kohaselt võib käesoleva aasta riigieelarve minna kuni 15 miljardi krooniga defitsiiti. Seda on rohkem, kui me endale lubada võime. Eesti riik on küll viimastel aastatel kogunud märkimisväärsed reservid, mis tagavad meile praegusel kriisihetkel nii vajaliku kindlustunde ja maksevõime, aga säästude kiirtoiduna ära söömine ei saa olla mõistuspärane lahendus olukorrale. Eelarve kulude kärpimine on küll valus ja ebameeldiv, aga ometi hädavajalik,“ ütles peaminister.
Valitsus on koostanud negatiivse lisaeelarve eesmärgiga parandada valitsussektori eelarvepositsiooni 8 miljardi krooni võrra. „Ainult nii väldime riigivõla liigset paisumist, hoiame osa reserve ka tulevikuks ning säilitame lootuse liituda eurotsooniga juba 2011. aastal,“ selgitas Ansip.
Peaministri sõnul on valitsusel soov hoida otsustamisel kiiret tempot ja anda kärbetele vajalik seadusandlik jõud esimesel võimalusel. Sellest soovist kantuna seob valitsus “Riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse” eelnõu vastuvõtmise valitsuse usaldushääletusega.
81 poolthäälega võeti vastu Riigikogu liikmete Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja Hannes Rummi algatatud politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse, Riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus (375 SE), millega korrastatakse riiklike eripensionide maksmise aluseid. Seaduse kohaselt kaotab riiklikku eripensioni saav isik õiguse eripensionile juhul, kui ta mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud tõsise riigi- või aususevastase süüteo eest, mis toob kaasa kuni viieaastase vabadusekaotuse. Seadus puudutab politseiteenistuse, kaitseväeteenistuse, kohtute seaduse, õiguskantsleri seaduse ja Riigikontrolli seaduse alusel ametipensioni saavaid isikuid. Riigi- või aususevastase süüteo eest kaotab õiguse parlamendiliikme vanaduspensionile ka parlamendiliige. Vabariigi President kaotab õiguse ametipensionile juhul, kui tema ametivolitused lõppevad kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Presidendi abikaasa kaotab süüdimõistmise korral oma ametihüved – saada oma käsutusse sekretär, kasutada ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid, saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 % presidendi ametipalgast ning saada hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest.
81 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (414 OE), mis näeb ette pikendada alates 21. veebruarist 2009 Riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe, isikkoosseisuga kuni viis kaitseväelast, kasutamise tähtaega ÜRO poolt juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization – UNTSO) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 31. detsembrini 2010.
Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 SE). Eelnõu eesmärk on muuta ja täiendada seadust nii, et see järgiks Euroopa Ühenduse poolt sätestatud nõudeid. Muude muudatuste hulgas lisandub Eesti õigusesse soolise ahistamise määratlus ja isikute parema õiguskaitse tagamiseks keelatakse töölesoovijatelt soolise kuuluvusega seotud asjaoludega seotud andmete küsimine. Eelnõu kohaselt leiab sooline ahistamine aset, kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Põhiseaduskomisjon lisas eelnõule komisjoni enda algatatud muudatusettepaneku, mis muudab eelnõu pealkirja ja reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Muudatusettepanekuga täpsustatakse kompensatsioonimandaatide saamise korda mitmeringkonnalistes omavalitsustes, mis aitab vältida segadusi valituks osutunud isikute selgitamisel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses seadustatakse üle 300 000 elanikuga linnas valimiskord puhuks, kui Tallinnas pole enam linnaosasid. Kehtiv seadus kohustab valmisringkonnad moodustama linnaosade kaupa, arvestades, et iga linnaosa oleks üks valimisringkond. Seadusmuudatusega luuakse tulevikus võimalus linnaosasid kaotada, kuid määratakse protseduur, kuidas sel puhul moodustatakse valmisringkonnad. Eelnõu arvestab ka juhuga, kui tulevikus toimub kohalike omavalitsuste üksuste ühinemine. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 31 poolt, 57 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.
Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) näeb ette turuolukorrast sõltuva paindliku piirmäära kehtestamise füüsiliste isikute tarbimislaenudele (nn SMS-laenudele), millest suurem tarbijakrediidilepingu intressimäär või krediidi kulukuse määr on vastuolus heade kommetega. Eelnõu kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitise määra ja kaotab abi institutsiooni. Eelnõu kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 15% Riigikogu liikme ametipalgast senise 30% asemel. Nimetatud piirang kehtib 1. märtsist 2009 kuni Riigikogu XI koosseisu volituste lõppemiseni. Algatajate hinnangul väheneksid sellega Riigikogu eelarve kulutused arvestuslikult kuni 9 -10 miljoni krooni võrra aastas.
Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (417 SE).
Valitsuse algatatud perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE).
Algatajate esindajate ettepanekul võeti menetlusest tagasi kaks eelnõu: Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (368 SE & 293 SE) ja Riigikogu liikme Jaan Kundla algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE).
Ettekandjate puudumise tõttu istungilt ei arutatud:
valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (373 SE).
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE).
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud liiklusseaduse §-de 4 ja 10 muutmise seaduse eelnõu (398 SE).
Kultuurikomisjoni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (420 SE).
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (395 SE).
Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (410 SE).
Infotunnis vastas siseminister Jüri Pihl Kalle Laaneti esitatud küsimusele kuritegevusvaldkonna olukorra kohta. Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Maret Merisaare esitatud küsimusele relvade ja kaitsesüsteemide ostu kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas Eldar Efendijevi esitatud küsimusele muinsuskaitse kohta.
Istung lõppes kell 00.38.
Istungi stenogramm on internetis siin: