Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Taavi Rõivas esines Riigikogu istungi algul poliitilise avaldusega seoses haldusreformi seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule.

Peaminister rõhutas, et haldusreformi peamine eesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti. Et väiksemad omavalitsused saaksid juurde võimekust oma kohustuste täitmisel ja et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veel paremini korraldatud. Rõivas märkis, et kuigi valitsus on käesolevaks aastaks kavandanud mitmeid reforme ja olulisi otsuseid, on haldusreformi elluviimine teistest olulisem ja väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks aastakümmet kestnud vaidlusega reformi vajalikkuse või eesmärkide üle. „Lõpuks on eksperdid ja omavalitsusjuhid kokku leppinud ning valitsus on otsustanud. Reformi õnnestumiseks õigusraamistiku loomine on suur vastutus ja ajalooline võimalus muuta Eesti inimeste elu paremaks,“ ütles peaminister.

Rõivase sõnul mõjutab haldusreformi seadusena vastuvõtmine otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti. Hoolimata sellest, et enamik inimesi ei sattu iga päev linna- või vallavalitsusse, puutub kohalike teenustega kokku igaüks, lastehoiust eakate hoolekandeni. „Me soovime, et üle Eesti sünnivad tugevad ning võimekad vallad ja linnad, mis suudavad paremini korraldada hariduselu ja luua ettevõtluseks veelgi soodsama keskkonna,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et kuigi suurem osa omavalitsusi ei garanteeri ju automaatselt paremaid teenuseid, on suurematel omavalitsustel selge eeldus pakkuda paremaid teenuseid. Eesti omavalitsustel peab tekkima võimekus pakkuda võrdselt head teenust kõikidele inimestele, sõltumata nende elukohast.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes tõid välja oma tähelepanekud ning poolt ja vastuargumendid haldusreformi seaduse eelnõule. Sõna võtsid Andres Ammas Eesti Vabaerakonna fraktsioonist, Kersti Sarapuu Eesti Keskerakonna fraktsioonist, Siim Kiisler Isamaa ja Res Publica fraktsioonist, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Kalle Laanet Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Seejärel vastas peaminister Taavi Rõivas kolmele arupärimisele.

Riigikogu liikmed Andres Herkel, Kadri Simson, Külliki Kübarsepp, Monika Haukanõmm, Martin Helme, Artur Talvik, Krista Aru, Ain Lutsep, Siret Kotka, Viktor Vassiljev, Aadu Must, Anneli Ott, Valeri Korb, Mart Helme, Jaak Madison, Henn Põlluaas, Raivo Põldaru, Arno Silla ja Uno Kaskpeit esitasid arupärimise töökohtade ja suurkoondamiste kohta (nr 158).

Arupärijad tõid esile suurkoondamiste näited mitmes Eesti piirkonnas. Nad viitasid asjaolule, et Ida-Virumaal on töötuse määr stabiilselt kõrgem kui Eesti keskmine. Koondatud inimeste perede sissetulek kukub järsult ning sotsiaalne pinge kasvab, kaasa arvatud surve lahkuda välismaale. Arupärijad soovisid teada peaministri hinnangut Töötukassa ja muude asjakohaste ametkondade reageerimisele koondamistele ja kuidas on käivitatud nõustamis- ja koolitustegevused ning muud abimeetmed.

Rõivase sõnul reageeris Töötukassa koheselt. „Abi on osutatud nii ettevõttele kui ka suure tõenäosusega koondatavatele töötajatele. Juba siis, kui oli esmane info koondamiste kohta, viidi ettevõttes läbi karjäärinõustamisi ja tööotsingu töötubasid. Samuti korraldati kohe ka infopäev koondatavate töötajate vahetutele juhtidele. Infot vabaneva tööjõu kohta vahendati Töötukassa töömessidel, kaardistati kõikide töötajate profiilid. See on oluline sisend teenuste kavandamiseks ja uute töökohtade leidmiseks,“ selgitas peaminister. Ta märkis, et analoogselt Ida-Virumaa koondamisega pakkus töötukassa kohest abi ka reageerimisel PKC Groupi koondamistele. Ettevõttes korraldati enne koondamisi infotunde, tööotsingu töötubasid, pakuti individuaalset nõustamist, samuti on kavas ettevõttega koostöös korraldada vähemalt kaks töömessi.

Rõivas selgitas, et riik aitab läbi EAS-i ja mitmete teiste struktuuride aktiivselt kaasa sellele, et meelitada investoreid regiooni ja seeläbi luua uusi töökohti ka Ida-Virumaale. Jõudsalt laiendab tegevust Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus. Ennaktempol on arendamisel lisaks Narva tööstuspargi laiendusele veel tööstuspargid Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Mitmed erainvestorid on soovinud luua töökohti just nimelt Ida-Virumaal. Rõivase sõnul on tegutsetud, et parandada Ida-Virumaa tööhõivet. Ka valitsuse otsus lubada statistikakaubanduse raames väheväärtusliku puidu põletamist Eesti Energia Auvere elektrijaamas on potentsiaalselt sadu töökohti piirkonda loova mõjuga.

Rõivas vastas veel arupärimisele kütteta jäetud korterelamute kohta (nr 130) ja arupärimisele väljarände kohta sõjaolukorras (nr 159).

Siseminister Hanno Pevkur vastas arupärimisele piirikontrolli võimekuse kohta Eesti sadamates (nr 161).

Rahandusminister Sven Sester vastas arupärimisele Eesti maksukeskkonna kohta laevandussektoris (nr 145) ja arupärimisele riigieelarve puudujäägi kohta (nr 155).

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Adams.

Istung lõppes kell 20.44.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside