Tänasel istungil esines peaminister Andrus Ansip Riigikogu ees ülevaatega teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ansip rõhutas oma ettekandes, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika edukusest ja mõjust Eesti majandusele sõltub otseselt Eesti konkurentsivõime suurenemine. Sellest valdkonnast oleneb, kas suudame pikas perspektiivis tagada eestimaalaste elukvaliteedi kasvu ja jõuda Euroopa rikkamate riikide hulka. Ta märkis, et valitsuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika on olnud järjepidev. Nimetatud tegevuse kogukulutuste osakaalu eesmärgiks on seatud 2011. aastaks 2 % SKPst, millest erasektori investeeringud moodustaksid 50 %. 2015. aastaks soovitakse saavutada 3 %-line osakaal SKPst. Valitsuse üheks olulisemaks ülesandeks on olnud Euroopa Liidu struktuurivahendite otstarbeka kasutamise tagamine. Ansipi väitel suunavad Euroopa Komisjoni poolt sügisel kinnitatud struktuurivahendite rakenduskavad teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni üle 6 miljardi krooni. Ansip: „Euroopa Liidu liikmesriikide teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi võrdlevas uuringus hinnati Eesti strateegia kõrgele kaasaaegsele rahvusvahelisele tasemele vastavaks”.

Peaminister tõi esile kaks prioriteeti: esiteks innovatsioonipoliitika arendamine ja ettevõtete teadus- ja arendusinvesteeringute soodustamine ning teiseks inimressursi arendamine. Uue algatusena käivitab valitsus 2008. aastal toetusskeemi arendustöötajate värbamiseks ettevõtetes ning innovatsiooniosakute skeemi. „Juba on käivitatud teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm. Tehtud investeeringute edukus sõltub sellest, kas meil on piisavalt kvaliteetne ja konkurentsivõimeline inimressurss,” ütles Ansip.

Ettekandes puudutati veel teadlaste motiveerimist, teaduse järelkasvu olulisust, aga ka energiatehnoloogiate arendamist.

Pärast valitsuse ülevaadet esinesid sõnavõttudega Riigikogu liikmed Hannes Astok, Marek Strandberg, Mart Laar, Peeter Kreitzberg ning Aadu Must.

Riigikogus jäi vastu võtmata Vabariigi Presidendi esitatud Allar Jõksi õiguskantsleri ametisse nimetamise otsus (171 OE). Otsuse vastu hääletas 56 ja poolt 36 Riigikogu liiget erapooletuks ei jäänud keegi.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul katkestati valitsuse algatatud pärimisseaduse eelnõu (56 SE) teine lugemine. Uue pärimisseaduse eelnõuga viiakse pärimisõigus sisu osas vastavusse võlaõigusseaduse ja uue tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisega kaasnenud muudatustega. Eelnõuga soovitakse kaotada pärimisõiguses ilmnenud kitsaskohad ning mitmed regulatsioonid kirjutatakse põhjalikumalt lahti. Nimetatud eelnõu teine lugemine jätkub järgmisel istungjärgul.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE). Eelnõu eesmärk on kõrvaldada elatisabi seaduse rakenduslikud probleemid, välistamaks võimalikud ebaselgused seaduse rakendumisel. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (159 SE) teine lugemine. Eelnõus nähakse ette tööealiste puudega inimeste toetuste tõstmine 30% võrra. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (128 SE) esimene lugemine, mida jätkatakse homme kell 14 algaval istungil.

Istungi stenogrammi leiab siit:

Riigikogu pressitalitus