Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.

Ratas märkis, et eelmise aasta 19. detsembril, vahetult enne jõule, allkirjastasid erakonnad, teadlased ja ettevõtjad teadusleppe. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine avalikust sektorist peab tõusma ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. „Sellise eesmärgi saavutamine eeldab ühiskonna kõigi osaliste panust,“ ütles Ratas. Tema sõnul on rahasummast olulisemad on muutused, milleks valmisolekut poliitikud, teaduskogukond ja ettevõtjad leppega kinnitasid. „On selge, et ettevõtjate ja teadlaste koostöö parandamiseks ei piisa ainult lisaraha andmisest. Teadlased lubasid eelisarendada Eesti majanduse ja ühiskonna arengule suunatud valdkondi ning ettevõtjate esindajad teha enam koostööd teadlaste ja teadusasutustega,“ selgitas peaminister.

Peaminister märkis, et teaduskulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktis sõltub nii statistilistest detailidest kui ka majanduskasvust tervikuna. Näiteks, kui majandus kasvab kiiremini kui oli prognoos, langeb ka teaduse rahastamise osakaal SKPs ja on palju rahulolematust. Kui aga SKP peaks langema, kasvab teaduse rahastamise osakaal ilma, et teadlastel rohkem raha oleks. Lisaks korrigeeritakse statistikat, sealhulgas SKP kasvu, metoodiliste täpsustuste käigus veel mitu aastat tagant järele. „See kõik teeb ühe protsendi saavutamise tänamatult sõltuvaks paljudest teguritest. See ei ole aga minu jaoks vabandus. Kindlasti pean vajalikuks teaduse rahastamise jätkuvat kasvu, nagu oleme kõigi erakondade, teadlaste ja ettevõtjatega kokku leppinud,“ kinnitas Ratas.

Riigi eelarvestrateegia 2019–2022 rahastamiskavas nähakse ette lisavahendeid kõrgharidusele ja teadus- ja arendustegevusele haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas kokku mahus 60,4 miljonit eurot. 2019. aasta riigieelarves on kavandatud teadus- ja arendustegevusele 220,2 miljonit eurot. Aastatel 2016 ja 2017 oli vastav summa 175 miljonit ning 2018. aastal 206,2 miljonit. „Jah, me pole suutnud käia ühte sammu kiire majanduskasvuga, kuid hüpe on olnud märgatav ja ilmestab meie valikut investeerida tulevikku,“ nentis peaminister.

Ratas tõi oma ettekandes välja senise teadus- ja arendustegevuse erinevad aspektid. Tema hinnangul on Eesti majandusel ja riigil tervikuna on läinud taasiseseisvumisest alates kahtlemata hästi. „Siiski on oluline jätkata majanduse teadus- ja teadmusmahukuse suurendamise kursil. Me ei saa leppida ettevõtete tootlikkuse aeglase kasvu ega Eesti positsiooni halvenemisega Euroopa innovatsiooniliidu tulemustabelis. Me oleme kukkunud 13. kohalt 2015. aastal 15. kohale 2017. aastal,“ ütles Ratas. Ta toonitas, et sihteesmärk aastaks 2020 on 10. koht.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jevgeni Ossinovski (SDE), Anne Sulling (R), Krista Aru (EVA),  Marko Pomerants (I) ja Aadu Must (K).

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (673 SE) korrastab ja täiendab broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega seonduvaid sätteid. Seadused viiakse vastavusse EL-i vastava direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 25. mai 2018.

Seadus täpsustab andmekogus andmete töötlemist ja teistele asutustele info edastamist puudutavaid sätteid. Andmete säilitamise tähtajad viiakse vastavusse direktiivist tulenevate nõuetega.  

Broneeringuinfo kogumise eesmärk on terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamine ja avastamine. Riikides, kus broneeringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategijaid. Broneeringuinfo süsteemi võtavad Euroopa Liidus kasutusele kõik 28 liikmesriiki, lisaks on süsteem kasutusel näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks broneeringuinfo süsteemi kasutuselevõtmine muudatusi kaasa ei too.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75, vastu 7 ja erapooletuks jäi üks saadik.

Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (723 SE) nähakse ette anda perekonnasündmuse korduv tõend (nt sünnitõend) edaspidi inimese soovi korral mitmekeelsel standardvormil. Sellega välistatakse dokumendi täiendava tõlkimise ja legaliseerimise või muu sarnase formaalsuse vajadus ja asjaajamine muutub inimese jaoks lihtsamaks. Muudatus on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse elluviimiseks. Sellega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatud avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid. Muudatus jõustub 16. veebruaril 2019.

Lisaks luuakse seadusega täiendav võimalus taotleda sünniakti andmete muutmist. Enne 2010. aasta 30. juunit oli emal võimalik lapse sünni registreerimisel taotleda sünniakti isa nime kandmist ka juhul, kui ema ei olnud lapse isaga abielus ja isadust ei olnud keegi omaks võtnud. Sel juhul kanti isa nimi lapse sünniakti ema ütluse alusel, kuigi isadust selliselt ei tekkinud. Kohustusi lapse ees sellisel viisil lisatud isa nimi ühelegi mehele ei toonud. Seadusega sätestatakse võimalus kustutada ema ütluste alusel lapse sünniakti kantud isa andmed, kui selleks on teinud avalduse alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 74 ja vastu 6 saadikut.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (775 SE) võetakse üle EL-i tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse 20. maist 2019 rakendama üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Selle eesmärgiks on piirata salasigarettide levikut.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse tubakatoodete müügipakenditele jälgitavussüsteem, mis tähendab, et iga turustamisahelas osalev ettevõtja, alates tootjast kuni ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtet, registreerib kõik tema valdusesse jõudnud pakendid ning kogu nende edasise teekonna. Registreerimine võimaldab kordumatu tunnuse abil tuvastada iga tubakatoote müügipakendi tegeliku veoteekonna ning teabe kõikide tubakatoodetega teostatud tehingute kohta.

Jälgitavussüsteemist andmete saamiseks sõlmivad tubakatootjad ja importijad toodetega seotud andmete majutamiseks andmetalletuslepingud. Andmetele juurdepääs on oluline ja peab olema tagatud näiteks andmetest huvitatud asutusele (Eestis Maksu- ja Tolliamet) ning Euroopa Komisjonile.

Tuvastamise- ja jälgimissüsteemi ühe osana võetakse tubakatoodete müügipakendil kasutusele ka tubakatoote autentsuse kontrollimist lihtsustav turvaelement. Eestis kasutusel olev maksumärk vastab EL-i õigusakti nõuetele, mistõttu on otsustatud võtta turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis on ühtlasi tubakatoote tootjale ja importijale kõige mugavam lahendus. Juhtudel, kui tootele maksumärki ei paigaldata (duty-free kauplustes), tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement. Selle töötab välja tubakatoote tootja või importija, arvestades seaduse ja EL-i õigusakti nõudeid.

Eelnõu kohaselt kohaldatakse jälgitavussüsteemi, registreerimiskohustust ja turvaelemente käsitlevaid sätteid sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2019 ning muudele tubakatoodetele, sigarettidele ja isevalmistatavate sigarettide tubakale alates 20. maist 2024. Sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mis toodeti liidus või mida imporditi liitu enne 20. maid 2019 ja mida ei ole tarbijapakendi tasandil kordumatu tunnusega märgistatud, võivad jääda 20. maini 2020 vabasse ringlusesse.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (768 SE) korraldatakse senisest paindlikumalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja teenistusse võtmine ning politseiametnike teenistusastmete ülendamine. Samuti soovitakse anda PPA peadirektorile õigus volitada määrama kaitsealused isikud ja nende kaitse teostamise viisid, muuta politseipensioni  arvestamise ja väljamaksmise eest vastutavat asutust ning tagada päästeteenistujatele valveaja kohaldamine. Õigusselguse huvides täiendatakse päästeteenistujate pensioni suurendamise rakendussätet.

Päästeteenistuse seaduses täpsustatakse päästeteenistuja riikliku vanaduspensioni määramise reegleid, mis kehtivad 1. märtsini 2023. Kehtiva korra kohaselt määratakse päästeteenistujale vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Lisaks näeb päästeteenistuse seadus ette vanaduspensioni suurenduse 10-50 protsenti olenevalt päästeteenistuja staaži pikkusest (alates 10. aastast). Praktikas on tekkinud küsimus, kas inimene, kellel on nõutav päästeteenistuse staaž olemas, kuid kelle pensioniiga saabub pärast 1. märtsi 2023, jääb pensioni suurendusest ilma. Eelnõu kohaselt säiliks isikul õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Samuti nähakse eelnõuga ette õigus saada päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka inimestel, kes olid seaduse jõustumise ajal (1. märtsil 2008) päästeteenistuses, kuid kes on pärast seda teenistusest lahkunud ja ei lähe pensionile päästeteenistusest. Kehtiva korra kohaselt määratakse ja makstakse päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal. Kuni 2017. aasta lõpuni tõlgendati seadust selliselt, et päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust saab ainult see päästeteenistuja, kes läheb pensionile vahetult päästeteenistusest. Eelnõu kohaselt saavad päästeteenistuja vanaduspensioni suurendust ka need päästeteenistujad, kes ei jää pensionile vahetult päästeteenistusest, kui pensioni saamise tingimused on täidetud. See puudutab neid, kes olid seaduse jõustumise ajal päästeteenistuses ja kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž. Suurendust makstakse tagasiulatuvalt ka neile, kellele seni vanaduspensioni suurendust ei arvutatud.

Valitsuse algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (765 SE) antakse intellektuaalomandiõigusega seonduvate vaidluste lahendamise ainupädevus Harju Maakohtule. Kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamise pädevus kõigil Eesti maakohtutel. Praktikas aga jõuab enamus intellektuaalomandi vaidlusi Harju Maakohtusse. Harju Maakohus on ka ainus, kus on intellektuaalomandile spetsialiseerunud kohtunikke.

Teise muudatusena saab Patendiamet võimaluse kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust, millega soodustatakse Patendiameti ja isiku vahelist elektroonilist suhtlust. Selleks nähakse ette võimalused teabe elektrooniliseks esitamiseks ja väljastamiseks. Tulevikus on Patendiametil kavas minna üle elektroonilisele menetlusele ja digitaalse registritoimiku pidamisele ka leiutiste (patendid, kasulikud mudelid), mikrolülituse topoloogiate ning geograafiliste tähiste puhul.

Muudatustega lihtsustatakse ka patendivoliniku kutse omandamist vandeadvokaatidel. Kehtiva seaduse järgi peab patendivoliniku kutse soovija olema töötanud vähemalt viimased neli aastat patendivoliniku juures või patendivoliniku äriühingus. Edaspidi loetakse kutse omandamiseks nõutava staaži hulka ka advokaadibüroos tööstusomandi valdkonnas õigusteenuse osutamise aeg. Vandeadvokaatidele aga säilib nõue sooritada patendivoliniku kutseeksam.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (783 SE) laiendatakse Kaitseväe õigusi isikute taustakontrolli tegemiseks, et veenduda nende sobivuses töötada Kaitseväes või teha koostööd Kaitseväega. Eelnõu kohaselt saab Kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus. Samuti nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.

Eelnõuga antakse Kaitseväele teabe kogumise ja töötlemise õigus, et tagada nende julgeolekuala kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Nimetatud muudatused on vajalikud selleks, et Kaitsevägi oleks võimeline julgeolekut otseselt mõjutavate intsidentide korral ise ohtu õigel ajal tuvastama ja sellele reageerima.

Istung lõppes kell 17.49.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside