Peaminister andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast
Peaminister Andrus Ansip andis täna Riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse sellekohasest poliitikast.
Ansip rõhutas oma ettekandes, et teadus- ja innovatsioon on üheks peamiseks Eestit majanduslangusest välja vedavaks arengumootoriks. „Ilma uuenduslikkuse, tootearenduse ja uute teaduslahenduste rakendamiseta ei saa me tulevikus rääkida suuremast ekspordivõimekusest ja kasvanud lisaväärtusest. Eeldused uueks kasvuks on loodud teadus- ja arendustegevuse investeeringute järjepideva suurendamisega nii avalikus kui erasektoris,” ütles Ansip. Peaminister viitas, et Eesti on Euroopa iga-aastases innovatsiooniedetabelis 32 riigi hulgas 15. kohal ja Ida-Euroopa riikidest esikohal. Ansip usub, et 2009. aastal saavutatakse strateegia „Teadmispõhine Eesti” koostamisel püstitatud vahe-eesmärk tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1,5 protsendini SKPst. Eesti teadus- ja innovaatikavaldkonna väljakutsetena nimetas peaminister jätkuvalt kõrgemat kvaliteeti, suuremat rahvusvahelistumist, tihedamat koostööd, tasemel teadlaste ja inseneride olemasolu, teaduse ja ettevõtluse kokkuviimist ning lisandväärtuse suurendamist. Rahastamisel on prioriteetideks infrastruktuur, inimressursi arendamine ning toetuste suurendamine erasektorile. Uus teadus- ja arenduskorralduse eelnõu jõuab Ansipi sõnul Riigikokku 2010. aastal.
Ansip tõstis esile sel aastal avatud Tartu Ülikooli uue Chemicumi kui Euroopa 10 viimase aasta ühe moodsaima teadushoone, Tallinna Tehnikaülikooli Teadusraamatukogu, „E-teadusinfo” programmi. Ansip rääkis Eestist kui atraktiivsest paigast välistudengite ja teadlaste silmis, samuti tippõppejõudude palkamisest. Äramärkimist leidis ka peatselt vastu võetav Teaduste Akadeemia seadus, mis aitab märgatavalt tõsta teaduste akadeemia autoriteeti. Peaminister tunnustas innovatsioonitemaatika käsitlemisel Riigikogu majanduskomisjoni aktiivsust.
Sõnavõttudega Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid Peeter Tulviste, Helmer Jõgi, Peeter Kreitzberg, Marek Strandberg, Karel Rüütli ja Rein Ratas.
Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu riigikaitsekomisjoni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse (545 SE), mis annab eruväelastele, kelle õigus pensionile tekkis enne 2007. aasta 1. jaanuari, võimaluse valida senise pensioni arvutamise aluseks oleva lepingulise tegevteenistuse viimase 5 aasta kõrgeima ametikoha auastmele vastava pensioni asemel temale soodsama kõrgeima ametikoha auastmele vastava pensioni. Selline võimalus oli kaitseväelastel enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses.
Väliskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) teine lugemine.
Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu (630 SE) teine lugemine.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (592 SE). Hääletus: 47 poolt, 33 vastu.
Istungi stenogramm on internetis siin:
Riigikogu pressitalitus
