Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Aadu Musta, Inara Luigase, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Peeter Võsa, Rainer Vakra ja Viktor Vassiljevi 20. märtsil esitatud arupärimisele Pärnu rongiliikluse ja Rail Baltica projekti kohta (nr 140). 

Parts selgitas, et valitsus algatas oma 12. aprilli korraldusega maakonna planeeringute koostamise Rail Baltica autotrassi koridori asukoha määramiseks Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas. Selle valitsuse otsuse täitmiseks on antud ülesanne siseministeeriumile järelevalve teostamiseks, et maakonnaplaneeringud ja vastavad keskkonnamõju strateegilised hinnangud valmiksid hiljemalt 30. novembriks 2015. Parts tunnistas, et see on pikk tähtaeg, aga see pidi olema tänaste teadmiste põhjal parim võimalikest. Ta lisas, et tulenevalt valitsuse korraldusest on Harju, Rapla ja Pärnu maavanemad andnud oma korraldused maakonna planeeringu ja keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks nendes maakondades. Partsi sõnul koostab majandusministeerium praegu planeeringu detailset lähteülesannet, mille tähtaeg on 30. mai, samuti on koostamisel koostöökokkulepe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanemate vahel, millega sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused kolme maakonna planeeringu koostamisel. Koostöökokkuleppe sõlmimise tähtaeg on samuti 30. mai. Parts selgitas, et rong kindlasti Pärnus peatub. Ta viitas tehtud uuringule mille kohaselt on leitud, et läbi Pärnu on projekti tasuvus realistlikum kui ükskõik milline teine võimalik Eesti trass Riia suunas.  

Ministri selgituste kohaselt on rahvusvahelisel tasandil saavutatud põhiliste partnerriikide – Läti ja Leedu – vahel koordinatsioon ja koostöö, mis on põhjalikum kui kunagi varem selle projekti ajaloos. Loodud on kolme Balti riiki ja ka Poolat ühendav Rail Baltica koordineerimisüksus, mille eesmärgiks on kõikide Rail Baltica raudtee ehitamisega seotud ettevalmistamistööde lühi- ja pikaajaline kooskõlastamine. Partsi sõnul on kõik partnerriigid väljendanud oma selget soovi ettevalmistöödega ühiselt edasi minna. Lõppkokkuvõttes on projekt seetõttu saanud rahvusvahelisel tasemel uue hingamise. 

Minister tõi välja, et rahvusvahelise koostöö eesmärgiks on kokku leppida ühised põhimõtted, millest partnerriigid oma planeerimisprotsessis lähtuvad ja tagada seeläbi 2015. aasta lõpuks ühine stardipositsioon. 

Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Deniss Boroditši, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Vladimir Velmani ja Yana Toomi 4. aprillil esitatud arupärimisele Eesti investorite olukorra kohta Ukrainas (nr 145). 

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku jätta töönädala päevakorrast välja neljapäevale kavandatud Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise (89 UA) kolmas lugemine. Ettepanek ei leidnud toetust.                       

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Laanet, Mihhail Stalnuhhin ja Lembit Kaljuvee

Istungi stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside