Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Mailis Repsi, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee ja Lauri Laasi 17. novembril esitatud arupärimisele Kreenholmi pankrotimenetluse alustamise kohta (nr 534).

 

Arupärijad soovisid teada, kuidas on riik püüdnud omalt poolt kaasa aidata, et Kreenholmile leida uued investorid?

 

Parts rõhutas riigi eesmärki, et tööstustootmiseks sobivasse piirkonda, s.o Ida-Virumaale tuleks uusi ettevõtjaid, kellel on korralikult läbimõeldud tegevusplaan. Tema sõnul töötab majandusministeerium selle nimel, et Eestis leiduv äripotentsiaal ei jääks investoritele märkamatuks. „Me panustame Ida-Viru arengusse nii ettevõtlusprogrammide kui ka avalike investeeringute kaudu. Ida-Virumaa tööstuspotentsiaali arendamiseks on moodustatud Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusparkide Arendus, mille eesmärgiks on läbi ettevalmistatud infrastruktuuriga tootmismaade pakkumise tuua regiooni uusi tootmis- ja logistikasektori otseinvesteeringuid,“ kinnitas minister. Ta lisas, et sihtasutus aitab kaasa masina-, keemia- ja metallitööstuse ning logistika edasiarendamisele. Äriplaani kohaselt luuakse Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusparkide Arendus tegevuse tulemusena Ida-Virumaal aastaks 2019 juurde ligikaudu 4400 töökohta, tegevust alustab 116 uut ettevõtet. Otseinvesteeringute maht on 12 miljardit Eesti krooni (ligi 767 miljonit eurot). Loodud sihtasutus tegeleb aktiivselt turundusega, uute ettevõtete leidmisega Ida-Virumaal. Koostööd tehakse mitmete organisatsioonidega – majandusministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kaubandus-tööstuskojaga jne. Turundustegevust on teostatud paralleelselt ka infrastruktuuri ettevalmistamisega.

 

Partsi sõnul on sihtasutuse portfellis töös mitmed projektid. „Kokku on Ida-Virumaa Tööstusparkide Arenduse kliendiportfellis hetkel 18 ettevõtet konkreetsete investeerimisplaanidega Ida-Virumaale,“ hindas minister hetke olukorda. Kõneldes tekstiilitööstusest seonduvalt Kreenholmiga, märkis Parts, et Kreenholmi pankroti puhul või selle viimase osa pankroti puhul langeb põhiline vastutus omanikele, aktsionäridele. Samas ei tähenda see sugugi, et tekstiilitööstusel pole Eestis perspektiivi. Ministri arvates tuleb teha selle nimel tööd, et tekstiilitööstus Narvas jätkuks. Potentsiaal on olemas. Kas olemasoleva vara baasil – see sõltub ikkagi väga palju pankrotihaldurist ja suurematest võlausaldajatest, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Parts vastas veel Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Ester Tuiksoo, Lembit Kaljuvee, Eldar Efendijevi, Olga Sõtniku ja Valeri Korbi 17. novembril esitatud arupärimisele haldusfirmade tagatisfondi loomise kohta (nr 535).

 

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Toomas Vareki, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Mai Treiali ja Eldar Efendijevi 25. novembril esitatud arupärimisele lõheliste püügi kohta kudemisajal Lääne-Virumaal (nr 545).

 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas neljale arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Kalle Laaneti, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 17. novembril esitatud arupärimine koolivägivalla kohta (nr 539);

 

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Kadri Simsoni, Ester Tuiksoo, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova 15. detsembril esitatud arupärimine alushariduse kättesaadavuse kohta (nr 554);

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Ester Tuiksoo, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Toomas Vareki, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku ja Toivo Tootseni poolt 15. detsembril esitatud arupärimine koolilõuna madala maksumuse kohta (nr 555);

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Toivo Tootseni, Tiit Kuusmiku, Kalev Kallo ja Aivar Riisalu 16. detsembril esitatud arupärimine tasuta hariduse kohta (nr 556).

Siseminister Marko Pomerants vastas kahele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Mai Treiali, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Tiit Kuusmiku, Nikolai Põdramägi, Helle Kalda, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee ja Jüri Ratase 13. detsembril esitatud arupärimine Padaoru juhtumi ja Eesti valitsuse juhtimisvõimetuse kohta (nr 552);

 

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Helle Kalda, Georg Pelisaare, Mailis Repsi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo ja Valeri Korbi poolt 23. detsembril esitatud arupärimine riigisaladuse lekitamise kohta (nr 560).

 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mai Treial ja Ain Seppik.

 

Istung lõppes kell 18.50.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus