Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Helle Kalda, Olga Sõtniku, Ester Tuiksoo, Toomas Vareki, Nikolai Põdramägi, Tiit Kuusmiku, Inara Luigase ja Kadri Simsoni 23. detsembril esitatud arupärimisele Kliima- ja Energiaagentuuris toimuva kohta (nr 557).
 
Partsi selgituste kohaselt kinnitas Kliima- ja Energiaagentuuri nõukoda 2011. a eelarve ja tegevuskava, mille kohaselt jätkatakse käesoleval aastal mullu alustatud tegevuste elluviimist hoone energiasäästu valdkonnas. Samuti käivitatakse keskkonnasõbraliku energeetika, transpordi ja kliima valdkonnad.
 
Kliima- ja Energiaagentuuri eelarve moodustub 2009. aasta riigieelarve sihtotstarbelistest eraldistest ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest. „Agentuuri nõukoja kinnitatud 2011. aasta eelarve kohaselt kantakse 2009. aasta riigieelarve eraldistest käesolevasse aastasse 76,1 miljonit krooni ehk 4,86 miljonit eurot. See ongi agentuuri tegevuse rahaline katteallikas,“ selgitas minister. Ta lisas, et ühe täiendava tegevusena lisandub agentuuri eelarvesse, tegevuskavasse ka Eesti liitumine Rahvusvahelise Energiaagentuuriga. Partsi sõnul on Eesti alustamas liitumisläbirääkimisi Rahvusvahelise Energiaagentuuriga ning Kliima- ja Energiaagentuur saab olema Eesti-poolseks koostööpartneriks. Liitumiseks Rahvusvahelise Energiaagentuuriga on Kliima- ja Energiaagentuuri eelarves ette nähtud ka vahendid vastavate ettevalmistustööde teostamiseks, märkis minister.
 
Partsi hinnangul on lisaks energiasäästu teemadele tugevamalt kaetud energeetika, kliimapoliitika, säästva transpordi seotud tegevused. Samuti valdkonna arendamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid. „Eelmisel korral viitasin ka vajadusele lahendada organisatsioonilise arengu ja juriidilise staatuse küsimus. Olen seda meelt, et töö sisu, mõtestatus, mõjusus on vormist ja nimest tähtsamad, kuid põhimõtteliselt peaks organisatsiooni vorm vastama tema ülesannetele,“ rõhutas Parts. Tema hinnangul vajab see küsimus arutamist ka Roheliste Erakonna fraktsiooni esitatud Kliima- ja Energiaagentuuri seaduseelnõu kontekstis. Ma ei usu, et me leiame lahenduse päeva, nädala või kuuga, kuid 2011. aasta jooksul peaksime jõudma põhimõttelise otsuseni, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister.
           
Parts vastas veel Riigikogu liikmete Helle Kalda, Toomas Vareki, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi ja Jüri Ratase 10. jaanuaril esitatud arupärimisele telekanalite kadumise kohta vabalevist (nr 561).
 
Justiitsminister Rein Lang kahele arupärimisele. Need olid:
 
Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Inara Luigase, Nikolai Põdramägi, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku ja Olga Sõtniku 7. detsembril esitatud arupärimine valimiskampaania rahastamise kohta (nr 548);
                       
Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Jaanus Marrandi, Karel Rüütli, Eiki Nestori ja Kalev Kotkase 14. detsembril esitatud arupärimine töötingimuste kohta (nr 553).
                       
Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kahele arupärimisele. Need olid:
 
Riigikogu liikmete Inara Luigase, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda ja Mailis Repsi 13. detsember esitatud arupärimine kohalike omavalitsuste raske olukorra kohta (nr 551);
                       
Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku ja Kalle Laaneti 24. jaanuaril esitatud arupärimine IRL-i poolt riigi raha eest parteiasjade ajamise kohta (nr 565).
 
Rahandusminister ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Olga Sõtniku, Ester Tuiksoo, Tiit Kuusmiku, Marika Tuusi, Inara Luigase ja Helle Kalda 23. detsembril esitatud arupärimisele erimärgistusega kütuse kasutamise kohta lumelükkamisel (nr 558), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi.
                       
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
Tagasiside