Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditši, Aivar Riisalu, Aadu Musta, Tarmo Tamme, Yana Toomi, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhini, Peeter Võsa ja Viktor Vassiljevi 16. juunil esitatud arupärimisele OÜ Eleringi hinnaprognoosi kohta (nr 37).

 

Partsi selgituste kohaselt on lahendatud peaaegu kõik küsimused selleks, et Eestist ei kujuneks energiasaart. Ta märkis ära investeeringu Estlink 2 osas. Partsi sõnul on Leedu ja Rootsi ühenduse projekt arutelu ja otsustuse faasist jõudnud teostamisfaasi ning realistlikuks on muutumas ka Leedu–Poola sünkroneerimisühendus selleks, et Eestil oleks võimalik end lülitada Kesk-Euroopa elektrisüsteemi. Käivitunud on elektribörs, mida tõstetakse esile kui väga olulist Eesti sammu tekkival Balti-Põhja elektriturul, ütles Parts.

 

Ministri selgituste kohaselt lähtub Eesti elektrimajanduse arengukava energiajulgeoleku kaalutlusel põhimõttest, et meil peab olema piisavalt elektritootmisvõimsusi, millega igal ajahetkel on võimalik tagada riigi elektrivarustust. Partsi sõnul on Eesti Energia sõltumatuselt Euroopa statistikaameti andmetel Euroopa Liidus teisel kohal Taani järel. Arvestades investeeringuid kohalikke kütuseid kasutavatesse elektrijaamadesse ning katlamajadesse, võime sellele positsioonile jääda pikaks ajaks. Need Narva Elektrijaama plokid, mis ei vasta Euroopa Liidu keskkonnanõuetele, tuleb 2016. aastaks sulgeda. Järelejäävate plokkidega ning rajatavate teiste jaamadega on võimalik katta kogu Eesti elektrivajadus. Arvestades Eesti väga tugevaid elektriühendusi, on meil enamasti võimalik koostöös naabritega tagada oma elektrivarustust, märkis Parts.

 

Vastates küsimusele, milline on elektri hind Eestis viie aasta pärast, ütles Parts: „Olen vältinud avatud turu hinna osas omapoolseid spekulatsioone, sest on väga palju mõjutavaid muutujaid. Kõiki neid on täpselt üsna keeruline prognoosida.“ Ta soovitas kindlasti vaadata sarnase kogemusega Põhjala elektribörsi viimase kümne aasta perspektiivis ja sealset hinnakujundamist. Partsi hinnangul on selge, et laiemas laastus, ükskõik siis, millest elektrit ka ei toodeta, elektri hind turul, tootmishind turul on ikkagi ühel või teisel moel korrelatsioonis nafta hinnaga. Minister selgitas, et elektri hind sõltub lähemas tulevikus palju CO² hinnast, Põhjamaade elektrihinna tasemest ja elektritootmise arengutest teistes Balti riikides. Parts juhtis tähelepanu asjaolule, et alates 2013. aastast ei tõsta elektri hinda mitte niivõrd elektrituru avanemine, vaid CO² kaubanduse reeglite muutmine. Alates 2013. aastast võiks kõrge CO² hinna puhul praegune põlevkivielektri reguleeritud hind tõusta oluliselt kõrgemale Põhjamaade elektrituru hinnatasemest. 

 

Partsi hinnangul siseneme me praegu sellisesse majandusruumi, kus Euroopas tekivad kindlasti suuremad koormused väga erilaadsetele majandussektoritele. Milline saab olema mõju laiemalt Euroopa konkurentsivõimele, seda näitab aeg, ütles minister.

 

Parts vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Inara Luigase, Deniss Boroditši, Mailis Repsi, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Tarmo Tamme, Kalev Kallo, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Mihhail Stalnuhhini ja Ester Tuiksoo 16. juunil esitatud arupärimine Koidula raudteepiirijaama valmimise mõjust kohalikule reisirongiliiklusele (nr 36);

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee, Aadu Musta, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi, Lauri Laasi, Priit Toobali, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Inara Luigase, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Heimar Lengi, Ester Tuiksoo, Marika Tuusi, Aivar Riisalu ja Yana Toomi 29. augustil esitatud arupärimine 2,635 miljoni euro eraldamisest eraettevõtetele ilma avaliku hanketa (nr 38);

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Lauri Laasi, Aadu Musta, Jüri Ratase, Kalle Laaneti, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Inara Luigase ja Mihhail Stalnuhhini 15. septembril esitatud arupärimine Eesti Postiga toimuvast (nr 40).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Aivar Riisalu.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus