Palo vastas arupärimisele kohalike teede rahastamise kohta
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo vastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Tarmo Tamme, Marika Tuus-Lauli, Lauri Laasi, Kalev Kallo ja Viktor Vassiljevi 5. märtsil esitatud arupärimisele raha eraldamise kohta lisakoormusega kohalike teede hoiuks (nr 393).
Arupärimine oli seotud Narvale eraldatud vahenditega. Arupärijad viitasid asjaolule, et lisakoormusega kohalike teede hoiuks esitas sihtfinantseeringuna täiendava toetuse saamiseks taotluse 15 omavalitsust. Arupärijad soovisid teada, kes ning mille alusel eraldati omavalitsustele sihtfinantseeringud seoses transiitliikluse või muu kohalikele teedele rakenduva täiendava koormusega.
Palo selgituste kohaselt oli avalikult kasutatavate kohalike teede hoiutoetuseks kokku orienteeruvalt 28 miljonit eurot. Raha jaotamise määramiseks omavalitsusüksuste kaupa, on valitsusele teeseaduse alusel antud lai kaalutlusõigus. Palo sõnul jaotatakse suurem osa kohalike teede hoiu toetuseks eraldatud vahenditest omavalitsusüksuste vahel omavalitsusliitudega kokkulepitud põhimõtete järgi. 2014. aastal moodustasid omavalitsusliitudega kokkulepitud põhimõtete järgi jaotatud vahendid 88% riigieelarvest eraldatud summast.
Projektipõhise toetuse saamiseks esitasid KOV-id taotlusi 22 teeobjekti rahastamiseks kogusummas enam kui 9 miljoni euro ulatuses, samas kui loodud sihtotstarbelise fondi rahaline maht oli piiratud 3 miljoni euroga. Seega oli võimalik rahuldada ainult üks kolmandik esitatud taotlustest ning rahuldamata jäi taotlusi üle 6 miljoni euro eest.
Palo märkis, et kõige olulisemaks kriteeriumiks oli täiendava liikluse seotus ülejäänud teedevõrguga. Lähtuvalt sellest toetati esmalt objekte, mis on seotud üleeuroopalise teedevõrguga TEN-T või viivad olulise riikliku tähtsusega objektini, nagu näiteks oluline piiripunkt. Seejärel hinnati objekte järgnevate kriteeriumide koosmõjus, s.o täiendava liikluse seotus ülejäänud teedevõrguga, täiendava liikluse liiklussagedus ja ümbersõidu võimaluse olemasolu. „Otsustati toetada objekte, mis on nende kriteeriumide kohaselt olulisemad, samuti lähtuti toetuse jagamisel põhimõttest, et ühele omavalitsusele antakse toetust ühele objektile,“ ütles Palo. Ta selgitas, et kui ühest omavalitsusest esitati mitu objekti, siis tehti objektide hulgast valik, näiteks Narva esitas mitu taotlust. „Narva linna taotlus rahuldati vähemalt osaliselt. Igal juhul Narva mahtus selle ühe kolmandiku taotlejate hulka, kes sai lisavahendeid,“ märkis Palo.
Vabas mikrofonis võttis sõna Inara Luigas.
Riigikogu pressiteenistus