Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Kalle Laaneti, Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhini, Heimar Lengi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Olga Sõtniku, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi ja Kadri Simsoni 8. veebruaril esitatud arupärimisele võltsimisvastase kaubanduslepingu kohta (nr 109). 

Paet juhtis tähelepanu võltsimisvastase kaubanduslepingu projekti tekstis sisalduvale kahele väga olulisele asjale. Dokument on kättesaadav välisministeeriumi kodulehel koos selgitustega. Selle artiklis 4 öeldakse, et käesolev leping ei kohusta lepinguosalist avalikustama teavet, mille avalikustamine oleks vastuolus tema õigusaktidega, sealhulgas eraelu puutumatuse õigust käsitlevate õigusaktidega või rahvusvaheliste lepingutega. Teiseks, artiklis 2 öeldakse, et igal lepinguosalisel on õigus valida sobiv meetod käesoleva lepingu rakendamiseks oma õigussüsteemis ja oma õiguspraktikas. Minister märkis, et selle lepingu sissejuhatavas osas rõhutatakse korduvalt inimõiguste olulisust ja kõigi nende õiguste olulisust, mida me siin Eestis oleme väga oluliseks pidanud ja jätkuvalt peame. 

Paeti selgituse kohaselt selle lepinguga liitumine inimestele igapäevases elus võrreldes tänase olukorraga ei too kaasa mingeid muutusi. „Ükskõik, kas nad kasutavad internetti, tarbivad kaupu või teenuseid,“ märkis ta. „Eesti õigusakte muuta ei ole vaja. Selle lepingu peamine väärtus on see, et meie autorid ja meie intellektuaalse omandi õiguste omajad võivad saada suurema kindlustunde nendes riikides, kus täna autoriõigused ei ole nii hästi kaitstud,“ kinnitas välisminister. 

Ta märkis, et praegu valmistatakse ette ametlikku seletuskirja, et viia see küsimus valitsusse. Kui vaadata Euroopa Liidu riike, siis tänaseks on sellele dokumendile alla kirjutanud 22 riiki. Eesti on aga nende 5 riigi hulgas, kes ei ole veel allkirjastanud. Paet kinnitas, et mingit erilist kiirustamist selles kontekstis Eestis kindlasti ei ole. 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Andres Anvelti, Kalev Kotkase, Mart Meri, Karel Rüütli, Sven Mikseri, Heljo Pikhofi, Indrek Saare, Urve Palo, Rannar Vassiljevi, Jaan Õunapuu, Jaak Alliku, Eiki Nestori, Kalvi Kõva ja Neeme Suure 9. jaanuaril esitatud arupärimisele vägivaldsete surmade arvu järsu kasvu kohta (nr 87).                         

Keskkonnaminister Keit Pentus vastas Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Kalle Laaneti, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Deniss Boroditši, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Mailis Repsi, Viktor Vassiljevi ja Aadu Musta 6. veebruaril esitatud arupärimisele Eesti keskkonna jätkusuutlikkuse kohta (nr 103).                    

Valitsuse kui algataja ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja kolme järgmise eelnõu esimesed lugemised: rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE); Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (163 SE) ja elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE). 

Vabas mikrofonis võttis sõna Deniss Boroditš. 

Istung lõppes kell 18.31. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus