Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud päästeteenistuse seaduse eelnõu (164 SE), millega reguleeritakse päästeteenistujate õiguslikku seisundit ja päästeala töökorraldust. Muuhulgas defineerib eelnõu päästeteenistuja mõiste, jaotades nad juhtimisega tegelevateks päästeametnikeks ja päästetöid otseselt teostavaiks päästetöötajateks. Eelnõu annab päästeteenistujale õiguse jääda kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist vanaduspensioni ootele. Päästeamet maksab päästeteenistujale sel ajal toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega. Selline õigus oleks päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat. Teise olulise muudatusena on plaanis viia päästeteenistujate tööaeg kooskõlla töö- ja puhkeaja seadusega ning minna sellest tulenevalt 24-tunnistelt vahetustel üle 12-tunnistele vahetustele. Algataja on seisukohal, et 12 tunnistes vahetustes töötamine on päästeteenuse korraldamise seisukohast efektiivsem ja võimaldab komandopealikul tööajagraafikut paremini planeerida.

Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse, majandustegevuse registri seaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (150 SE), mis täpsustab kaubandustegevuse erinevaid regulatsioone. Eelnõu muudab konkreetsemaks regulatsiooni nii kaubandusega tegeleva ettevõtja suhtes kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, täpsustades kaubandustegevuse seaduse kohaldamisala, samuti kaubandustegevuse valdkondi. Eelnõu vastuvõtmisel luuakse paremad võimalused tarbijate majandushuvide kaitseks – täiendatakse kauplejale esitatavaid kohustuslikke nõudeid ning tarbijale müügikohas antava teabe ulatust. Majandustegevuse registri seaduse muutmise eesmärgiks on halduskoormuse vähendamine, milleks lihtsustatakse registreerimismenetlust, andes õiguse registripidajale teha kõiki registriga seonduvaid toiminguid elektroonilise keskkonna võimalustele toetudes. Ühtlasi on laiendatud isikute ringi, kellel on õigus teha registritoiminguid. Turismiseaduse muutmise eesmärgiks on ühtlustada turismivaldkonna õiguslik regulatsioon, võimaldades vastavas valdkonnas tegutsevate isikute kohta saada infot majandustegevuse registrist nii tarbijatel, ettevõtjatel kui ka järelevalvet teostavatel isikutel.

Valitsuse algatatud seadmete energiatõhususe seaduse ja ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE), mis lähtub vajadusest harmoneerida Eesti seadusandlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiiviga seadmete ökodisaini kohta. Eelnõu eesmärgiks on sätestada energiat tarbivate seadmete ökodisaini nõuded ja tagada nimetatud seadmete vaba liikumine siseturul. Eelnõu käsitleb nõudeid, millele peavad vastama rakendusmeetmete alla kuuluvad seadmed, et neid tohiks turule viia ja kasutusele võtta.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE), millega alates 1. oktoobrist 2008 likvideeritakse Viru Ringkonnakohus. Sellest tulenevalt suunatakse Viru Maakohus Tartu Ringkonnakohtu alluvusse. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 36 poolt, 44 vastu.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), mille algatamine tulenes vajadusest võtta tarvitusele täiendavad meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade üle kontrolli kehtestamiseks, lähtudes EL Nõukogu määrusega kehtestatud nõuetest. Seadust muudetakse ka harrastuslikul kalapüügil püügiõigust kinnitava mobiilimakse võimaldamiseks ning harrastuspüügil kalastuskaardi taotlemise ja andmise protseduuride täpsustamiseks. Ühtlasi viiakse kalapüügiseadus kooskõlla 22. veebruaril 2007 Riigikogus vastuvõetud püsiasustusega väikesaarte seaduse muudatustega.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE), millega täpsustatakse, et Eesti ühineb Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta muudetud versiooniga. Konventsioonis 1999. aastal tehtud muudatused polnud 2004. aastaks, kui Riigikogu konventsiooni algselt ratifitseeris, jõustunud. Samas saab riik ühineda vaid COTIF-i kehtiva versiooniga. Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev ühtne õigusnormide süsteem. Konventsiooni ühtseid reegleid kohaldatakse peale rahvusvahelise raudteetranspordi ka sellega seotud maantee- ja veetranspordi suhtes. COTIF-i osalised moodustavad Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF), mille peakorter asub Bernis. Eesti saab OTIFiga liituda peale täpsustaud ühinemiskirja esitamist.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi kolm eelnõu:

Rahanduskomisjoni ettepanekul (47 poolt, 38 vastu) lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (133 SE), mille eesmärgiks oli suurendada maksumaksjalt elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust 11,9% suurust osa järk-järgult 12,9 %-ni.

Rahanduskomisjoni ettepanekul (53 poolt, 30 vastu) lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 15 täiendamise seaduse eelnõu (155 SE), millega algataja soovis alandada toidukaupade käibemaksumäära 18 %-lt 5 %-le.

Majanduskomisjoni ettepanekul (46 poolt, 36 vastu) lükati tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE), mille eesmärk oli kütuseaktsiisilt laekuvate ja kohalike teede remondiks eraldatavate vahendite osatähtsuse suurendamine 15 %-lt 2008. aastal  30 %-ni 2011. aastal.

Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele uue töösuhte regulatsiooni, jälitusasutuste tsiviilkontrolli, SA Narva Tööstusala maa munitsipaliseerimise ja Eesti-Afganistani poliitika kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas küsimustele loomsete jäätmete käitlemise ja ühistegevuse organisatsioonide rahastamise kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimusele Petseri tagasivõtmise kohta.

Istungi stenogramm on siin:    

Riigikogu pressitalitus