Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Raivo Põldaru, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Jaak Madisoni, Uno Kaskpeiti ja Arno Silla 8. veebruaril esitatud arupärimisele Eesti Haigekassa 9 miljoni euro suuruse puudujäägi ja tervishoiuteenuste tuleviku kohta (nr 146).

Arupärijad viitasid asjaolule, et käesoleva aasta eelarve järgi lõpetab Haigekassa 9 miljoni euro suuruse puudujäägiga. Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross on meediale öelnud, et Haigekassa struktuurne puudujääk võib tulevikus veelgi suureneda. Reservid, mida seni on kasutatud hakkavad tasapisi otsa saama. Arupärijad soovisid teada, mida kavatsetakse teha nimetatud Haigekassa puudujäägiga.

Ossinovski selgitas, et Haigekassa eelarvepuudujääki tuleb vaadata natukene laiemas kontekstis. „Tõepoolest, selle aasta eelarvepositsioon, mis on Riigikogu poolt riigieelarvega kehtestatud, on miinus 9,1 miljonit eurot,“ ütles minister. Ta lisas, et samas on selle sisuline mõju eeskätt riigi keskvalitsuse struktuursele positsioonile. „See ei mõjuta Haigekassa finantssuutlikkust iseenesest. Seda seetõttu, et 2015. aasta lõpu seisuga on Haigekassa reservide kogumaht ligi 196 miljonit eurot, millest eelmiste aastate jaotamata tulem moodustab 117 miljonit eurot,“ ütles Ossinovski. Tema sõnul on viimastel aastatel just selle varasema tulemi arvel mindud iga-aastase eelarvega miinusesse. Minister nentis, et  olemasolevate reservide arvel tervishoiuteenuse rahastamiseks miinusesse minekut on võimalik teha teatud aja vältel. „Ühel hetkel tulevad riskireservi piirid ette ja see on periood, aastatel 2022–2023. Nii et lähiaastatel meil tegelikult tervishoiu rahastamisega probleeme ei ole,“ ütles Ossinovski. Ta tunnistas, et pikemas plaanis vajab süsteem muutmist. „Ainult tööjõumaksul põhinev ravikindlustus ei ole Eestis jätkusuutlik, vähemasti niikaua, kui meil tööealiste inimeste hulk on vähenev, mitte kasvav,“ märkis Ossinovski.

Tervise- ja tööminister vastas ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni 16 saadiku esitatud arupärimisele perearsti-punktide sulgemise kohta (nr 132).

Ossinovski selgitas, et arvestades Eesti rahvastikuprognoose, ei ole väikeste nimistute pidamine perspektiivis jätkusuutlik just nimelt seetõttu, et perearste neile leida on väga keeruline. Seepärast on Terviseamet koos Sotsiaalministeeriumiga võtnud suuna, et ühendada erinevad nimistud eesmärgiga tagada tervishoiuteenuse kättesaadavus esmatasandil kõikidele elanikele suuremate nimistupiirkondade kaudu.

Ossinovski vastas veel kolmandale arupärimisele, milles Eesti Keskerakonna fraktsiooni 14 saadikut soovisid saada teavet eriarstiabi kohta Narvas (nr 140).

Minister selgitas, et pärast arutelusid Haigekassaga on kokku lepitud, et lepingute läbirääkimisi peetakse kolmepoolselt ehk Narva haigla, Ida-Viru keskhaigla ja Haigekassa vahel. „Haigekassa on väljendanud valmisolekut tagada vajalike erialade pakkumine Narvas, kui seda suudetakse koostöös teha. Antud juhul on kindlus, et vastavaid erialasid ei pea Narvas sulgema. Teatud erialade puhul on juba saavutatud kokkulepe, et neid osutatakse Ida-Viru Keskhaiglaga koostöös,“ ütles minister. Ta kinnitas, et Narvas on reaalne vajadus nende 18 eriala pakkumiseks. Kui seda tehakse koostöös, siis saab neid teenuseid pakkuda justnimelt Narvas ja patsiendid sõitma ei pea.

Kultuuriminister Indrek Saar vastas arupärimisele riigi kultuuripreemiate määramise kohta (nr 143).

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas arupärimisele põlevkivi tuleviku kohta Pariisi kliimakokkuleppe valguses (nr 151).

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele e-valimiste ja e-hääletajate kohta (nr 141).

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas arupärimisele täiskasvanute kutseõppe korraldamise kohta (nr 133)

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas arupärimisele Ida-Virumaa olukorra kohta (nr 142) ja arupärimisele raudteesektori tuleviku kohta (nr 144).

Ettevõtlusminister Liisa Oviir vastas arupärimisele Eesti turismisektori kohta (nr 157). Sellele arupärimisele  vastamine lisati täna päevakorda.

Samas toimusid töönädala päevakorras veel mitmed muudatused. Peaminister Taavi Rõivas vastab arupärimisele kütteta jäetud korterelamute kohta (nr 130) järgmisel esmaspäeval, 14. märtsil. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ei pidanud vastama arupärimisele koolikohustust mittetäitvate laste kohta (nr 131), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi. Teisipäeva istungi päevakorrast arvati juhtivkomisjoni ettepanekul välja  Riigikogu liikmete Deniss Boroditši ja Urve Palo algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) teine lugemine.

Istung lõppes kell 21.29.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

[email protected]