Riigikogu istungil vastas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Keskerakonna fraktsiooni saadikute kolmele arupärimisele arstiabi kättesaadavuse (nr 117) ja tervishoiu rahastamise kohta (nr 115).

Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Viktor Vassiljevi, Heimar Lengi, Märt Sultsi, Kersti Sarapuu, Valeri Korbi, Martin Repinski, Oudekki Loone, Andrei Novikovi, Dmitri Dmitrijevi, Tarmo Tamme, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Anneli Oti, Aadu Musta, Siret Kotka, Peeter Ernitsa, Mihhail Korbi, Toomas Vitsuti, Mailis Repsi ja Kadri Simsoni 15. detsembril esitatud arupärimises arstiabi kättesaadavuse kohta (nr 117) toodi esile viimasel ajal tulnud mitmed teated arstiabi kättesaadavuse võimalikust vähenemisest. Sotsiaalministeerium on andnud haiglatele töötajate koondamisnõuded, Haigekassa eelarves on kärbitud eriarstiabi teenuste mahtu ja vähendatud on üldhaiglate lepingute mahtu.

Arupärijad soovisid teada, kuidas mõjutab Haigekassa eelarve vähendamine eriarstiabi kättesaadavust ja kas on analüüsitud üldhaiglate eelarvete mahu vähendamise mõju arstiabi regionaalsele, rahalisele ja ajalisele kättesaadavusele.

Ossinovski sõnul ei vähene tänavu Haigekassa eelarve. Vastupidi see suureneb. „Tegelikult ka eriarstiabi osas eelarve maht kasvab. Enamik sellest kasvust läheb tervishoiutöötajate palgatõusu katmiseks vastavalt kollektiivlepingule. Aga ei vähene ka eriarstiabi ravijuhud,“ ütles Ossinovski. „2016. aastal kasvab ravikindlustuse eelarve võrreldes 2015. aastaga kokku 6,4%, kusjuures tervishoiuteenuste eelarve kasvab 5,9% ja eriarstiabi eelarve selle sees veel 5%.“ Minister lisas, et samal ajal on riigieelarve kulude kasvuks planeeritud ainult 4,2%. Ka Haigekassa nelja aasta eelarve prognoos ei näe ette eelarvekärpeid. Keskmiselt on planeeritud järgnevate aastate eelarve kasvuks umbes 6% aastas, selgitas minister.

Ossinovski märkis, et Haigekassa kommunikatsioon haiglatega lepingute sõlmimise küsimuses polnud vajalikul tasemel, mis andiski alust emotsioonide tekkimisele.

Ossinovski selgitas, et Haigekassa tulud moodustavad sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast, mis kantakse otse pärast laekumist Haigekassa arvele, ilma, et see läbiks täiendavaid otsustustasandeid. „Tervishoiu rahastamise vähenemist seoses sotsiaalmaksu langetamisega pole ette näha,“ märkis minister.

Kõneldes tervishoiu regionaalse korraldamisega seotud küsimustest, ütles Ossinovski, et eesmärk ole kohalikke haiglaid välja suretada. „Soovime teatud erialase arstiabi koondada piirkondlikesse haiglatesse ehk pädevuskeskustesse. Eestis pole mõistlik välja arendada täit arstiabi osutamise teenust kõikides üldhaiglates. See pole mõistlik ei personali ega ka vahendite jagamise seisukohalt,“ selgitas Ossinovski.

Ossinovski sõnul kavandab valitsus täiendavate vahendite suunamist arstiabi kättesaadavuse parandamiseks ja tervishoiu rahastamise suurendamiseks. Ellu on kutsutud mitme ministeeriumi ja ametkonna esindajatest koosnev töörühm, et leida probleemile lahendus. Peatselt arutab töörühma ettepanekuid valitsus, et seejärel langetada otsus.

Ossinovski vastas veel arupärimisele meditsiinitöötajate palga piirkondlikul alusel diferentseerimise ja rahvastiku tervise edendamise kohta Ida-Virumaal (nr 109).

Rahandusminister Sven Sester vastas arupärimisele Eesti Energia olukorra kohta (nr 107), arupärimisele Eesti Energia kavatsuse kohta kanda maha Auvere ja Utah investeeringud (nr 113), arupärimisele võlakirjade ostuprogrammi kohta (nr 119) ja arupärimisele käibemaksupettuste kohta (nr 120).

Riigikogu arvas õiguskomisjoni ettepanekul töönädala päevakorrast välja 38 Riigikogu liikme algatatud kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE) menetlemise.

Istung lõppes kell 19.07.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

[email protected]