Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljevi, Urbo Vaarmanni, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Vladimir Velmani ja Valeri Korbi 19. märtsil esitatud arupärimisele vajaduspõhise õppetoetuse kohta (nr 395). 

Ossinovski sõnul on uus valitsus kokku leppinud ja kirjutanud ka valitsuse tegevuskavasse, et analüüsitakse vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi rakendumist seniste kogemuste põhjal ja vajaduse korral ollakse valmis seadusesse muudatusi sisse viima. 

Arupärijad viitasid asjaolule, et paljud üliõpilased on vajaduspõhisest toetusest ilma jäänud, kuna toetuse taotlemisel võetakse aluseks perekond, mitte aga igapäevaselt ühiselt majandav leibkond. Samas on teada palju juhtumeid, kus üks bioloogilistest vanematest oma last ei toeta ja pole seda ka kunagi teinud. Arupärijad soovisid teada, mida võetakse ette süsteemi paindlikumaks muutmise ja vajaduspõhise õppetoetuse õiglasemaks muutmise eesmärgil. 

Ossinovski selgituste kohaselt on haridus- ja teadusministeerium arvestanud, et ligi kolmandikul õppima asunud üliõpilastel, kelle pere sissetulek on püsivalt madal saavad taotleda vajaduspõhist õppetoetust. Ministeeriumi hinnangul on kevadsemestri taotlusvoorus võimalik toetust saada umbes 3000 üliõpilasel. Praeguseks hetkeks on toetust saanud üle 2000 üliõpilase. Samas natuke alla kolmandiku üliõpilastest, kes võiksid seda toetust kohe saada, ei ole taotlust veel esitanud. Vajaduspõhise õppetoetuse rakendumisega kahekordistus õppetoetustele riigieelarvest eraldatud summa. „Seega tervikuna on loodud kõikidele võimekatele noortele võimalus keskenduda õpingutele. Püsivalt madala sissetulekuga peredest pärit noorte juurdepääsu kõrgharidusele toetatakse vajaduspõhise õppetoetuse maksmisega,“ ütles Ossinovski. Ta tunnistas probleemi olemasolu õppetoetuste määramisel seoses arbitraarse perekonna printsiibi rakendamisega. Poolt-argument praegusele süsteemile on kindlasti selle lihtsus administreerimise mõttes. See võimaldab selgelt aru saada, kui palju on taotlejaid ja efektiivselt süsteemi üleval hoida. Ossinovski oli aga arupärijatega ühte meelt, et süsteem võiks olla paindlikum. 

Arupärijad soovisid teada, kas üliõpilastel, kelle pere tegelik sissetulek on madal, on võimalik taotleda toetust õppeasutuse eriolukorda fondist. 

Ossinovski selgituste kohaselt eraldab haridus- ja teadusministeerium igal aastal õppeasutustele vahendid õppetoetuse maksmiseks, millest võib kuni 50% põhitoetusfondi vahenditest suunata eritoetuste fondi. Ta möönis, et see kehtib ainult vana õppetoetuste süsteemi puhul, mis kehtib kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. Üliõpilastele, kes immatrikuleeriti alates 2013/2014. õppeaastast ehk siis uue süsteemi järgi ja kellele kohaldub uus vajaduspõhine õppetoetuste süsteem, nimetatud fondist toetuse taotlemine ei laiene. „Praegu on õppeasutustel võimalik tõsise vajaduse korral oma üliõpilasi toetada tegevustoetuse raames eraldatavatest summadest või omavahendite arvelt, mida ülikoolid on üldiselt jõudumööda ka teinud,“ selgitas minister. Ta lisas, et hetkel kaalutakse erinevaid variante süsteemi korraldamiseks ning lähiajal tullakse välja ka oma kontseptsiooniga selles küsimuses. 

Ossinovski vastas veel arupärimisele Vana-Antsla Kutsekeskkooli sulgemise järgse olukorra kohta (nr 394). 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin, Vladimir Velman, Priit Sibul ja Viktor Vassiljev. 

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressiteenistus