Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Dmitri Dmitrijevi, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Kersti Sarapuu, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Andrei Novikovi, Tarmo Tamme, Rein Ratase, Olga Ivanova, Erki Savisaare, Anneli Oti, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Peeter Ernitsa ja Mailis Repsi 1. juunil esitatud arupärimisele tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta (nr 229).

Arupärijad viitasid Eesti omapärale, et võrreldes surmaga lõppevate tööõnnetuste arvuga registreeritakse kergeid ja raskeid tööõnnetusi vähem. On tekkinud olukord, kus paljud tööandjad ei ole huvitatud ega reaalselt sunnitud pingutama tervisliku töökeskkonna loomise nimel ja töötajad on ilma jäänud seadusega ettenähtud õigustest.

Arupärijad soovisid teada, mida on valitsus võtnud ette probleemide lahendamiseks.

Ossinovski nõustus täielikult arupärijatega selles osas, et süsteem vajab muutmist, sest see on oma tänases seisus jäänud ajale jalgu ega motiveerida tööandjaid kutsehaigusi ja tööõnnetusi ennetama. „Teiselt poolt, kui tõepoolest kutsehaigused või tööõnnetused fikseeritakse, siis tihtipeale jääb nende kulude katjaks riik ise,“ ütles minister. „Mure on tegelikult veel suurem selle võrra, et meie tänases süsteemis on halvasti kaitstud kutsehaiguse ja tööõnnetuse riski vastu töösuhte nõrgem osapool ehk töötaja. Seetõttu, et juhul kui vastav tervisekahju on ilmnenud, siis selleks, et saada vastav hüvitis, tuleb pöörduda kohtusse.“

Ossinovski sõnul valitsus plaanib teha ja on ka teinud. Tema selgituste kohaselt on 2015. aastal tellitud Poliitikauuringute Keskuselt Praxis uuring “Töövõimekao hüvitamise süsteem Eestis ja rahvusvaheline võrdlus”, kus seda teemat on üsna põhjalikult käsitletud ja sarnaseid kitsaskohti suures pildis ka esile toodud. „Me oleme seda uuringut tutvustanud ka sotsiaalpartneritele ja huvirühmadele ja uuringu tegijate, uuringu autorite ettepanek on suurendada tööandjate vastutust kutsehaiguste, tööõnnetuste kulude katmisel, sealhulgas vajalike motivatsioonistiimulite loomist selleks, et ettevõtted, tööandjad oleksid huvitatud investeerimisest turvalisemasse töökeskkonda.“

Ossinovski märkis, et valitsus on leppinud kokku selles, et lisaks töövõimereformi (TVR) esimesele etapile, mis on käesoleva aasta 1. juulist lõplikult rakendunud ja millesse investeeritakse märkimisväärselt rahalisi ressursse nende inimeste aitamiseks, kelle töövõime on kannatanud, et lisaks sellele käivitatakse nn TVR2 ehk töövõimereformi teine etapp, mille eesmärgiks on just nimelt ennetada tervisekahjusid ja püüda luua selline süsteem, kus tööandjad oleksid motiveeritud, ka rahaliselt motiveeritud panustama turvalistesse töökeskkondadesse.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk, Märt Sults, Viktor Vassiljev ja Peeter Ernits.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]