Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Märt Sultsi, Marika Tuus-Lauli, Dmitri Dmitrijevi, Mailis Repsi, Anneli Oti, Jaanus Karilaidi, Erki Savisaare, Martin Repinski, Olga Ivanova, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Andrei Novikovi, Oudekki Loone, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Kersti Sarapuu, Heimar Lengi, Kadri Simsoni, Peeter Ernitsa, Mihhail Korbi ja Siret Kotka 4. aprillil esitatud arupärimisele tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kohta (nr 196).

Arupärijad viitasid asjaolule, et kuna tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimistel tööandjatega kokkuleppele ei jõutud, siis pöörduvad Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole. Arupärijad tõid esile, et pakutud tunnitasu alamamäärad ei võimalda tagada Eesti raviasutuste jaoks piisavat ja motiveeritud meditsiinilist personali. Töötüli algpõhjusena märgitakse ära tervishoiu ebapiisava rahastamise. Arupärijad pole rahul, sest ende arvates ei väärtusta riigijuhid tervist- ja tervishoiutöötajaid.

Saadikud soovisid teada, mida valdkonna eest vastutav minister ja Haigekassa nõukogu esimees on teinud kollektiivlepingu läbirääkimiste õnnestumiseks.

Ossinovski selgitas, et seaduse kohaselt ei ole Sotsiaalministeerium kollektiivlepingu osapool. „Sotsiaalministeerium ei ole tervishoiutöötajate tööandja ja üldise loogika järgi räägivad töökorraldust ja palka puudutavaid küsimusi läbi töövõtjad tööandjatega,“ ütles minister. Ta lisas, et loomulikult on ministeeriumi esindajad osalenud kõikidel läbirääkimiste voorudel ning koos Haigekassaga andnud vajalikku sisendit, et tagada läbirääkimiste tulemuslikkus. Ossinovski kinnitas, et ministrina on ta huvitatud tervishoiusektori töörahust. Ta on nõus, et nii laiemalt tervishoidu kui ka tervishoiutöötajate palgafondi on vaja lisaraha. Ossinovski sõnul toimub riikliku lepitaja juures laiem üldine arutelu 31. mail 2016. Varem on riiklik lepitaja aprillikuu jooksul rääkinud eraldi nii tööandjate kui ka ametiühingutega.

Ossinovski selgitas, et kui aastal 2014 oli arsti miinimumpalk 8 eurot tunnis, siis sellel aastal on see 10 eurot tunnis. Õendustöötajatel oli 4.50, nüüd on 5.50. Hooldustöötajatel 2.60, sellel aastal 3.30. Võibolla tunnipalga sentides arvestades ei olegi nii suur tõus, aga kui me võtame seda protsendina, siis viimase kahe aasta jooksul on tervishoiutöötajate miinimumpalgad kasvanud mõlemal aastal üle 10%. Tervise Arengu Instituudi andmetel moodustas eelmisel aastal tervishoiutöötajate keskmine kuupalk koos lisatasudega arstide puhul 2250 eurot, õendustöötajatel 1140 eurot ja hooldajatel 674 eurot. Kui vaadata puhtalt Eesti riigi ja ühiskonna jõukust, siis on meie tervishoiutöötajate palgad rahvusvahelises võrdluses keskmisel tasemel. Ta toonitas, et lähiaastatel on oluline, et tervishoiutöötajate palgad tõuseksid keskmise palgaga võrreldes kiiremini selleks, et toimuks konvergents Soome tervishoiutöötajate palkadega. „Haigekassa praeguses eelarves on lähiaastateks arvestatud tervishoiutöötajate palgatõusu Eesti keskmisel tasemel. Tervishoiutöötajad on loomulikult soovinud suuremat palgatõusu, lähikuudel püüame leida selles küsimuses ühisosa,“ märkis Ossinovski.

Minister nentis, et lähiaastatel jõuab Haigekassa oma rahastamise mõttes struktuursesse miinusesse. „See tähendab, et lähima viie aasta jooksul jõuab kätte see aeg, kus Haigekassa rahastamise praegune mudel ei ole enam jätkusuutlik. Nii sellel aastal kui ka mitmel teisel aastal on Haigekassa eelarve olnud jooksval aastal miinuses, st kulusid on kaetud reservide arvelt,“ selgitas Ossinovski. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et ühel hetkel saavad need reservid otsa. „Valitsus on otsustanud, et vaja on tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja selleks on vaja muuta rahastamissüsteemi. Sellest ülesandest tulenevalt on Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumi, Eesti Haigekassa, Haiglate Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooniga analüüsinud olukorda ja võimalikke lahendusi viimase poole aasta jooksul,“ ütles Ossinovski. Ta lisas, et see analüüs on valmis ja ootab valitsuskabineti arutelu, mis toimub lähiajal. Selle tulemusena kavandab Sotsiaalministeerium vajalikud seadusmuudatused selleks, et tervishoiu rahastamise süsteemi muuta.

Rahandusminister Sven Sesteri välislähetuse tõttu jäi täna ära nelja arupärimise käsitlemine, mida tehakse järgmise korralise istungi nädala istungil. Need olid arupärimine majandusprognoosi ja kasvu turgutamise kohta (nr 202), arupärimine Kreeka finantsolukorra ja kolmanda abipaketi efektiivsuse kohta (nr 206), arupärimine majanduskasvu väljavaadete kohta (nr 212) ja arupärimine riigi eelarvestrateegia 2017-2020 kohta (nr 215).

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja „Heaolu arengukava 2016-2023“ arutelu.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Viktor Vassiljev, Jüri Adams

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]