Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Krista Aru, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Ain Lutsepa, Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa ja Artur Talviku 14. novembril 2016 esitatud arupärimisele kehtiva kiirabiteenuse korralduse ja kvaliteedi kohta (nr 278).

Arupärijad rõhutasid, et tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne ning vastama tema vajadustele ja ootustele. Nad viitasid asjaolule, et siinjuures on analüüsist kõrvale ning hindamata toimiv kiirabisüsteem, mis hajutatud ja vananeva elanikkonnaga maapiirkondades, kus juba läbi viidud tervishoiusüsteemi muudatustega on inimestele pea kättesaamatuks tehtud igasugune eriarstiabi, võib kiirabi inimestele olla sageli ainsaks ellujäämise võimaluseks.

Arupärijad soovisid teada, kas on plaanis kiirabitöö korralduses teha muutusi.

Ossinovski sõnul pole planeeritud olulist kiirabibrigaadide arvu suurendamist lähiaastatel, sest hinnanguliselt on praegune kiirabibrigaadide arv optimaalne kiirabiteenuse kättesaadavuse tagamiseks. „Oluline on siinkohal ära märkida, et väljakutsele saadetakse alati lähim kiirabibrigaad, sõltumata maakonna või konkreetse kiirabi teeninduspiirkonna piiridest,“ ütles minister. Ta lisas, et rahvastiku tervise arengukavas on püstitatud kiirabi kättesaadavusega seotud eesmärk, mis lähtus maailmapraktikast ja sihiks oli saada kiirabi keskmine kohalejõudmise aeg kiirete kutsete puhul, milleks on meie süsteemis maapiirkondades alla 21 minuti, linnapiirkonnas alla 12 minuti.

„Ümberkorralduste järgselt vähenes kiirabiteenuse osutajate arv teatavasti 24-lt 11-le, see on, mida me nimetame kiirabireformiks. Oleme tõstnud samal ajal ka kiirabibrigaadide arvu järk-järgult 90-lt tänasele 102-le. Mõlemad muudatused on parandanud kiirabi kättesaadavust märkimisväärselt nii linna- kui ka maapiirkondades,“ selgitas Ossinovski. Tema sõnul olid näiteks aastal 2015 kohaljõudmise ajad vastavalt maapiirkondades 14,4 minutit ning linnapiirkondades 7,6 minutit.

„Oleme saavutanud sama sihttaseme ka keskmistes kohalejõudmise aegades aeglaste kutsete puhul, milleks on maapiirkondades vastavalt 14,1 minutit ning linnapiirkondades 8,5 minutit.“

Minister ütles, et hetkel töötab riigis kokku 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi. Nendest arstibrigaade koos reanimobiilibrigaadidega kokku 19 ja ülejäänud on õebrigaadid. „Kiirabi töö mõju hindamisel on oluliseks indikaatoriks edukate elustamiste osakaal kõikides elustamistes,“ ütles Ossinovski. Ta tõi Terviseameti 2015. aasta tööanalüüsi näited, mille põhjal moodustasid elustamisega seotud kutsed kõigist kiirabivisiitidest 0,2 protsenti ning edukaid nendest oli 43 protsenti. Kiirabi õebrigaadidel õnnestus edukalt elustada 40 protsenti juhtudest, arstibrigaadidel 47 protsenti juhtudest ja reanimobiilibrigaadidel 52 protsenti juhtudest.

Ossinovski vastas veel neljale arupärimisele. Need olid arupärimine maaettevõtetele esitatavate põhjendamatute nõuete kohta (nr 279), arupärimine ravi edasilükkamise kohta seoses Haigekassa rahapuudusega (nr 281), arupärimine alkoholireklaami keelustamise ja aktsiisitõusu kohta (nr 284) ja arupärimine soovahetust reguleerivate seaduse eelnõude väljatöötamiskavatsuse kohta (nr 288).

Istung lõppes kell 18.30.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside