Ossinovski vastas arupärimisele HIV epideemia kohta Eestis
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Monika Haukanõmme, Andres Ammase, Jüri Adamsi, Külliki Kübarsepa, Ain Lutseppa, Artur Talviku, Andres Herkeli ja Krista Aru 23. veebruaril esitatud arupärimisele HIV epideemia kohta Eestis (nr 164).
Arupärijad viitasid asjaolule, et uute HIV juhtude esinemine on Eestis Euroopa Liidu üks kõrgemaid ja tõid näiteks, et 2013. aastal registreeriti Eestis 325 uut juhtumit, seevastu Soomes 157. Arvestades riikide elanikkonna suurust tähendab see, et Eestis on uute juhtumite esinemissagedus 8,5 korda kõrgem kui Soomes. Sellist olukorda nimetasid nad mastaapseks epideemiaks.
Ossinovski ütles, et probleem on tõsine ja pikaajaline. „Peame tunnistama, et me ei ole teinud piisavalt selleks, et sellele probleemile lahendust leida. See on häbiväärne nende tuhandete inimeste suhtes, kes on nüüdseks HIV-viiruse kandjad, see on vastutustundetu kindlasti nende sadade inimeste suhtes, kes igal aastal nakatuvad ja see on selgelt ka rahvusvaheliselt Eesti jaoks häbiplekk,“ möönis minister.
Ossinovski kinnitas, et tegemist tema kui ministri jaoks äärmiselt prioriteetse teemaga ning et lähiaastatel pöörab sotsiaalministeerium sellele probleemile oluliselt rohkem tähelepanu.
Arupärijad soovisid teada kui palju on Eesti kulutanud HIV profülaktika ja ravi tarbeks omavahenditest ja kui palju Euroopa Liidu fondide vahenditest. Samuti paluti ministri hinnangut, kas rahastamine on olnud piisav ja kuidas plaanitakse rahastust tõsta.
Ossinovski möönis, et valdkonna rahastamine ei ole kindlasti piisav ja suurendada tuleb nii teenuste geograafilist kättesaadavust kui ka parandada teenuse kvaliteeti ja mahtu.
Lähiaastatel vajavad tema sõnul täiendavat rahastust näiteks ambulatoorne opioid-sõltuvuse asendusravi, nn metadoon-asendusravi, integreeritud opioid-sõltuvuse asendusravi ja antiretroviirusravi koos, mida hetkel pakutakse ainult Lääne-Tallinna Keskhaiglas, aga sel aastal alustab selle teenuse pakkumist ka Ida-Viru Keskhaigla. Kavas on süstlavahetuse nõustamisteenuse geograafilise kättesaadavuse ja HIV testimise laiendamine.
Arupärimisele vastates ütles Ossinovski, et riigi kulutused HIV ennetusele ja ravile on aastate jooksul kasvanud. Ta tõi näiteks, et aastal 2007 kulutati kokku 10,3 miljonit eurot, kusjuures sellest 3 miljonit moodustasid ARV-ravimid. Aastal 2015 kulutati peaaegu 14 miljonit eurot, millest 10 miljonit ravimitele. Minister täpsustas, et Euroopa struktuurifondide rahastus 2015. aastal oli kaunis marginaalne ehk 40 000 eurot, kuid näiteks aastal 2011 308 000 eurot.
Täna kulub riigieelarvest ARV-ravimite tagamiseks 10–12 miljonit eurot. 2015. aasta lõpu seisuga viibis ARV-ravil 3494 HIV-positiivset patsienti, mis moodustab ligi 38 protsenti kõikidest diagnoositud HIV-positiivsetest inimestest.
Rääkides uute nakatumiste statistikast märkis Ossinovski, et aastal 2015 oli uusi nakatumisi 270. See on tema sõnul 2001. aastaga võrreldes peaaegu viis korda madalam. Aastal 2001 oli uusi juhtusid 1474.
Vastates küsimusele, kas ennetusprojektid HIV valdkonnas on olnud edukad, tõi Ossinovski näiteks, et 2015. aasta uuringu andmetel on Eesti 14–29-aastaste noorte teadlikkus erinevatest HIV-testi tegemise võimalustest oluliselt paranenud ja suurenenud on HIV-i suhtes testitud noorte hulk, eriti 19–29-aastaste vanusgrupis. Nii näitavad tema sõnul 2015. aasta andmed võrreldes 2010. aastaga ligi kahekordset HIV-testimise taseme tõusu noorte hulgas.
Tervise- ja tööminister vastas veel arupärimisele koolitervishoiuteenuse osutamise kohta üldhariduskoolides (nr 153) ja isapuhkuse kohta (nr 194).
Kultuuriminister Indrek Saar vastas arupärimisele eesti keele kursuste kohta (nr 186). Majandus- ja taristuminister Kristen Michalile esitatud arupärimised puudutasid riigimaanteede talvist hooldust (nr 148), ühistranspordiseaduse eiramist (nr 149) ja puidu masspõletamist (nr 167).
Siseminister Hanno Pevkur vastas arupärimistele Kagu-Eesti piirmaade väljaostmise kohta (nr 171), politseiametniku ennetähtaegse teenistusastme üleandmise kohta (nr 172) ning ümberkorralduste kohta Päästeametis (nr 174).
Majanduskomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kaugkütteseaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 20.25.
Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201604041500
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]