Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Riigikogu liikmete Monika Haukanõmme, Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Artur Talviku, Ain Lutsepa ja Krista Aru 25. oktoobril esitatud arupärimisele eriarstiabi kättesaadavuse ja õnneliku lõpuga ravijuhtude kohta (nr 389).

 Arupärijad viitasid asjaolule, et järgnevatel aastatel suunatakse Haigekassa eelarvesse 200 miljonit eurot lisaraha ravijärjekordade lühendamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks. Arupärijad soovisid teada, millise eesmärgini on antud lisarahaga kavatsus jõuda ravijärjekordade lühendamiseks ning milliste erialade ravijärjekordi on kavas esmajärjekorras lühendada või kaotada.

Ossinovski märkis, et Riigikogu menetlus tervishoiu rahastamise reformi osas on lõpujärgus. See võimaldab meil lähiaastatel suunata märkimisväärset lisaressurssi Haigekassasse. „Oleme öelnud – ja sellest ka lähtume Haigekassas ja Sotsiaalministeeriumis –, et see lisaraha, mis järgmisel aastal moodustab 34 miljonit eurot, liigub prioriteetselt eriarstiabi kättesaadavuse parandamisse,“ kinnitas Ossinovski.

Minister selgitas, et Haigekassa juhatus on see vastutav organ, kes neid ettepanekuid hetkel ette valmistab. Haigekassa nõukogu on esialgseid mõtteid kuulanud 24. novembri istungil ja täpsem plaan eelarvestamise mõttes järgmiseks aastaks peaks jõudma nõukoguni järgmisel nõukogu istungil, mis toimub detsembri keskel. Siis teeb juhatus vastavad ettepanekud, lähtudes sellest, millistel erialadel on vajadus kõige akuutsem ehk kus on kõige suuremad järjekorramured.

Ossinovski sõnul on ravijärjekordade normid Eestis kehtestatud. „Perearsti tööjuhendis on reguleeritud, et perearstid peavad korraldama ägeda tervisehäirega patsiendile vastuvõtu pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul,“ selgitas minister. Ta lisas, et eriarstiabis on vastav norm Haigekassa nõukogu poolt kehtestatud ja ambulatoorses eriarstiabis on see kuus nädalat. Haigekassa mõõdab regulaarselt ooteaegasid, küsides selle kohta eriarstiabi osutajatelt vastavasisulist aruannet. Praegu on digisaatekirjade kasutamine juba kõigile tervishoiuteenuse osutajatele kohustuslik ja digisaatekirjade andmetel on võimalik jälgida muutust ooteaegades, arvestades siis sellest hetkest, kui perearst on isikule digisaatekirja väljastanud.

„Lisarahaga me tegelikult suudame üle pikkade aastate märkimisväärset hangitavat või ostetud, Haigekassa ostetava eriarstiabiteenuse mahtu suurendada. Aga pikem plaan on loomulikult süsteemsem,“ märkis Ossinovski. Ministri sõnul oleks lahenduseks esmatasandil ja eriarstiabile ühtsete eesmärkide seadmine inimese tervenemisel või kroonilise haiguse kontrolli all hoidmisel, selle asemel, et kinni maksta võimalikult palju üksikteenuseid. Järgnevail aastail on aga tervishoiu rahastamismudeli ümbervaatamine ka kindlasti üks prioriteete, et lühendada ravijärjekordasid ja parandada teenuste kättesaadavust.        

Kaitseminister Jüri Luik vastas arupärimisele Eesti reservohvitseride väljaõppe kitsaskohtade kohta (nr 386).

Kultuuriminister Indrek Saar vastas arupärimisele “juhitud demokraatia” kohta ERM-i direktori valimisel  (nr 393).          

Istung lõppes kell 17.18.
Istungi stenogramm:
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside