Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel Riigikogu istungil läbis esimese lugemise õpetajate palga alammäära tõstmist võimaldav eelnõu, teise lugemise läbisid muuhulgas Ukraina koolilapsi, õppuseaegset ohuteavitust ning koolituskulude ja Ukraina heaks tehtud annetuste maksustamist puudutavad eelnõud.

Vastu võeti üks seadus

Vastu võeti valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (368 SE), millega ratifitseeritakse leping, mille eesmärk on soodustada investeeringuid riikide vahel.

Topeltmaksustamise vältimise leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes. Leping piirab tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ja kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ja edastanud teineteisele menetluse lõpetamise teate. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

  1. aasta alguse seisuga oli Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 62 riigiga.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, erapooletuid oli kaks.

Neli eelnõu läbis teise lugemise

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE), mis võimaldab koolist ja lasteaiast välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on ilma kooli või lasteaeda teavitamata Eestist lahkunud.

Praegu saab riigist lahkunud lapse, kes õppe- ja kasvatustegevuses enam ei osale, lasteaiast või koolist välja arvata üksnes lapsevanema taotluse alusel. Eelnõuga nähakse seadustes ette täiendav alus, mis võimaldab nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui ka kutseõppeasutusest lapse välja arvata ka lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.

Lisaks viiakse eelnõuga koolieelse lasteasutuse seadusesse ja kutseõppeasutuse seadusesse tervikloetelu lasteaiast või kutsekoolist väljaarvamise alustest. Sellist loetelu ega selgeid väljaarvamise aluseid ei ole neis seadustes praegu sätestatud.

Teise lugemise läbis riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) eesmärk on täiendada seadusandlust, et ohualapõhist ohuteadet saaks edastada lisaks hädaolukorra lahendamise õppusele ka sõjaväelise väljaõppe ehk õppekogunemise, suurõppuse ja lisaõppekogunemise puhul. Täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.

Teise olulise muudatusena võimaldatakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks jõgedele pioneerisildade paigaldamist ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.

Eelnõule esitati tähtajaks kaks muudatusettepanekut.

Läbirääkimistel võttis sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku muudatusettepanekud hääletusele panna. Esimese muudatusettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu oli 14 Riigikogu liiget. Teise muudatusettepaneku poolt oli 48 ja vastu oli 14 Riigikogu liiget. Sellega läbis eelnõu teise lugemise.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE), millega üle võetav Euroopa Liidu direktiivi muudatus paneb hargmaistele kontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet riikide lõikes.

Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu ületab kahel järjestikusel aruandeaastal 750 miljonit eurot. Eelnõuga lahendatakse direktiivi ülevõtmine seadusemuudatusega, mis annab maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruannete avalikustamiseks veebis. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli mullu juunis.

Samuti võetakse eelnõuga üle ELi direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta. ELi liikmesriigid pidid selle direktiivi üle võtma eelmise aasta lõpuks, kuid väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul ehk enne aastat 2030. Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab seda erandit ka Eesti.

Teise lugemise läbis rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE), mis muudab füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi ning pikendab võimalust teha Ukraina toetuseks annetusi ja kingitusi tulumaksuvabalt.

Eelnõuga muudetakse ka noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18aastaste õppijate puhul. Õpilase eest tasutud huvikoolis õppimise kulu saab eelnõu järgi käsitada koolituskuluna kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Praegu saab huvikoolis õppimise eest tasutud kulu maha arvata juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.

Eelnõuga pikendatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Residendist juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi teha MTÜle Eesti Pagulasabi, MTÜle Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜle Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Rahanduskomisjoni ettepaneku järgi rakendatakse muudatust tagasiulatuvalt alates 2024. aasta jaanuarist.

Järgmisest aastast jäetakse ühingute loetelust välja MTÜ Slava Ukraini.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE), millega tehakse tänavusse riigieelarvesse muudatused, et tõsta õpetajate palga alammäär 1803 eurolt 1820 eurole. Selleks suunatakse riigieelarves kohaliku omavalitsuse toetusfondi 9,27 miljonit eurot. Õpetajate palga alammäärale lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti 2184 eurole.

Õpetajate palgalisaks vajalik raha leiti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Riigieelarve kogumahtu ei muudeta.

Läbirääkimistest võtsid osa Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna ja Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Kolm eelnõu kukkus menetlusest välja

Esimest lugemist ei läbinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve teostamise tõhustamiseks“ eelnõuga (280 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek muuta prokuratuuriseadust, et tõhustada teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle. Seletuskirjas viidatakse, et eesmärk on sätestada seadusandluses, et Justiitsministeeriumil on õigus teostada prokuratuuri üle teenistuslikku järelevalvet ilma kitsendavate piiranguteta ja laiendada distsiplinaarmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust omavate isikute ringi.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel hääletas eelnõu poolt 17 saadikut, sellega ei kogunud eelnõu piisavalt toetust ja kukkus menetlusest välja.

Esimest lugemist ei läbinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele valmistada ette ja taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina“ eelnõu (274 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule eelnõu, et taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 15 saadikut, sellega ei kogunud eelnõu piisavalt toetust ja kukkus menetlusest välja.

Esimest lugemist ei läbinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõu (279 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, et kehtestada ukraina sõjapagulaste lastele Eestis õppimisel õppekeeleks ukraina keel.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 15 saadikut, sellega ei kogunud eelnõu piisavalt toetust ja kukkus menetlusest välja.

Kahe eelnõu arutelu ei olnud võimalik

Ettekandja puudumise tõttu ei saanud toimuda kahe eelnõu esimest lugemist. Nendeks olid Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE), millega soovitakse muuta politsei ja piirivalve seaduses toodud politseiametniku vande teksti, ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), millega soovitakse anda Kaitseväe Luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, et tagada Kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.

Istung lõppes kell 18.48.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside