Õiguskantsler vastas arupärimisele kohaliku omavalitsuse autonoomia kohta
Normal
0
21
false
false
false
MicrosoftInternetExplorer4
st1:*{behavior:url(#ieooui) }
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}
Õiguskantsler on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisõigusega seonduvate aspektide – nii valimiste põhimõtete kui ka valimiste korralduse põhimõtete – üle otsustamine ei ole kohaliku elu küsimuse lahendamine. Kohaliku omavalitsuse demokraatlik ja ühtne legitimeerimine kogu riigi lõikes on riigielu küsimus. „Kõnealune järeldus tugineb esiteks sellel, et volikogude legitimeerimise küsimus ei kuulu kohaliku omavalitsuse autonoomiaga kaitstud enesekorralduse alla. Teiseks, aktiivse ja passiivse valimisõiguse kui põhiõiguse piiramise üle saab parlamendi reservatsiooni ehk olulisuse põhimõttest tulenevalt otsustada vaid seadusandja. Kolmandaks osundab põhiseaduse § 104 lõige 2 punkt 4 kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele kui konstitutsionaalsele seadusele, mis omakorda kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu valimisõiguse kui riikliku tähtsusega küsimuse käsitlemist,“ ütles Teder.
Õiguskantsler rõhutas, et kuna kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseaduse § 8 muutmisega reguleeris seadusandja üksnes valimisringkondade moodustamisega seonduvat, ei ole seega riivatud kohaliku omavalitsuse autonoomiat. Samuti ei pandud sättega kohalikule omavalitsusele mingeid riigi ülesandeid. Küll on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 57 osavalla ja linnaosa likvideerimise ja piiride muutmise keeluga sekkutud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse otsustada ise oma sisemise organisatsiooni üle. Kohaliku omavalitsuse sisemine organisatsiooniline iseseisvus on osa kohaliku omavalitsuse poolt kohaliku elu küsimuste üle otsustamises. „Pean oluliseks rõhutada, et tegu on seaduse alusel toimuva kohaliku omavalitsuse autonoomia riivega – kas see riive on ka rikkumine, see eeldab täiendavalt riive eesmärgi väljaselgitamist ning riive proportsionaalsuse hindamist,“ nentis õiguskantsler.
Peaminister Andrus Ansip vastas samuti Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele kohaliku omavalitsuse autonoomia lõhkumise (nr 139) kohta. Arupärijad soovisid teada kas on rikutud kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtteid ja kas valitsus on käitunud igati Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja hea tava kohaselt?
Peaminister täpsustas, et arupärijad viitavad ilmselt Riigikogus 20. veebruaril vastu võetud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusele, millega otsustati vähendada kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le. Ansipi sõnul oli kohalike omavalitsuste tulumaksuosa vähendamine vajalik, et kärpida avaliku sektori tegevuskulusid, sealjuures otsustati vähendada kohalike omavalitsuste kohustusi. „Jah, on käitutud hea tava kohaselt ja järgitud seejuures ka harta põhimõtteid,“ ütles peaminister.
Ansip rõhutas, et arvestades möödunud aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses kujunenud majandussituatsiooni, peavad kohalikud omavalitsused arvestama tekkinud olukorraga ning täitma neile pandud ülesandeid vastavalt tekkinud olukorrale. „Raha, mida ei ole – pole võimalik ka laiali jagada,“ ütles ta.
Peaministri sõnul tugevdab kohalike omavalitsuste tulubaasi oluliselt Euroopa Liidu vahendite ulatuslik kasutamine kohalike omavalitsuste tasandil. Ansip tõi näidetena välja miljardid keskkonnaprojektidesse, liiklussõlmedesse, sealhulgas eriti just Tallinna linna liiklussõlmedesse, linnaliste meetmete projektidesse, üleriigilistesse kultuuriobjektidesse, KOITkavva. „Need on miljarditesse ulatuvad projektid, kus kasu saajaks on kohalikud omavalitsused,“ märkis Ansip.
Peaminister vastas veel Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 9 arupärimisele: töövõimetushüvitiste maksmise süsteemi muudatuste (nr 134), maavanemate institutsiooni reformi (nr 144), HIV ja narkomaania ennetuse (nr 145), regionaalministri tegevuse (nr 150), õpetajate palkade (nr 158), arstiabi kättesaadavuse (nr 164), pensionitõusu (nr 168), koolide tervishoiureformi (nr 170), ekspordipoliitika kohta (nr 174).
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 7 arupärimisele: kohalike teede korrashoiu rahastamise (nr 142), Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa piiriületusproblemaatika (nr 146), regionaalpoliitika strateegia (nr 163), sotsiaalmajutusüksuste (nr 169), nimede eestistamise kampaania (nr 193), Tartu Ringtee silla finantseerimise (nr 195) ja Valga suurvalla kohta (nr 196).
Rahandusminister Ivari Padar vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 9 arupärimisele: Euroopa Liidu tõukefondide (nr 154), riigi osalusega ettevõtete kasumi jaotamise (nr 179), tuumaelektrijaama (nr 220), rahanduspoliitika (nr 221), riigiettevõte palkade (nr 222), stabiliseerimisreservi (nr 223), Eesti Panga ja tema palgakorralduse (nr 225), 2009. aasta lisaeelarve ja majandusprognoosi (nr 226) ja kohalike omavalitsuste võimalike finantsraskuste kohta (nr 227).
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 5 arupärimisele: noorsootöö tõhustamise ning ajaveetmise võimaluste (nr 213), õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (nr 214), koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuste (nr216), õpilaskodude (nr 217) ja Eesti Kunstiakadeemia rendilepingu sõlmimise kohta (nr 219).
Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 3 arupärimisele: kaitseministeeriumi eelarve (nr 157), kaitseministeeriumi hangete (nr 185) ja sõjalise kaitse arengukava aastatel 2009-2018 kohta (nr 187).
Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 7 arupärimisele: kohalikele omavalitsustele riigi kohustuste üleandmise (nr 234), erivajadustega isikute riikliku hoolekandeteenuse (nr 235), terviseedenduse (nr 236), taastusraviteenuse (nr 237), erakorralise pensionireservi (nr 238), tööhõive (nr 247) ja ravijärjekordade kohta (nr 273).
Istungi stenogramm on internetis siin: