Seoses 2007. aasta riigieelarve üleandmisega esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega peaminister Andrus Ansip. Peaministri sõnul on praeguse valitsuse jaoks oluline karm ja konservatiivne eelarvepoliitika. Ansip: „Riigikogu saab asuda arutama eelarvet, kus tulud ületavad kulusid 1,1 miljardi krooniga: tulude maht on 75, 687 miljardit krooni ja kulude maht 74, 563 miljardit krooni.” Ansipi väitel jätkub järgmisel aastal tulumaksureform, millega seoses alaneb inimeste sissetulekutelt võetav maks 22 %le. „Riigi välisvõlga, mis on Euroopa Liidu väikseim, on meil soov vähendada 1,8 miljardi krooni võrra. Keskvalitsuse võlg moodustab seejärel vaid 2,8 % SKTst,” märkis Ansip. Peaministri arvates võib 2007. aasta eelarvet nimetada „Turvalise Eesti eelarveks”; see tähendab turvalisust nii majanduslikus, riigi julgeoleku kui ka inimese igapäevaelu mõttes. Ansipi sõnul kulub riigikaitsele 1, 84 % SKTst, politseinike palgatõusuks on planeeritud 220 miljonit krooni, päästeametnike 78 miljonit, piirivalevametnike palgatõusuks 38 miljonit krooni. Tänu majanduskasvule tõusevad järgmise aasta 1. aprillist ka pensionid – keskmiseks pensioniks saab olema 3490 krooni. Samuti võimaldab majanduskasv tõsta nii õpetajate kui kultuuritöötajate palka 15 %. Oma sõnavõttu lõpetades ütles peaminister: „Ma tänan töökat Eesti rahvast ja ausaid maksumaksjaid, tänu kellele meie riigi tulud jõudsalt kasvavad.”
Riigikogu ees andis ülevaate seadusliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega õiguskantsler Allar Jõks. Jõksi ettekanne koosnes kolmest osast: ülevaatest möödunud aasta positiivsetest arengutest, Eesti õiguskorra kitsaskohtadest ning õiguskantsleri nägemusest demokraatia jaoks ohtlikest arengutest.
Positiivse arenguna märkis Jõks töötajate vallandamiskaitse ning juhiloa kehtivuse normide ja praktika muutmist, Justiitsministeeriumi poolset korruptsioonivastase seadusandluse põhjalikku reformimist, kodanike õigusteadlikkuse tõusu, ametnikkonna professionaalsemaks muutumist.
Õiguskorra kitsaskohtadele tähelepanu juhtides rõhutas õiguskantsler, et mitte midagi ei ole tehtud selleks, et Riigikogu liikmed ei kuuluks enam ebaseaduslikult riigi äriühingute nõukogudesse. Samuti mainis õiguskantsler probleeme erakondade rahastamise kontrolliorgani loomisega ning sellega seonduvalt valmisreklaamile seatud piirangutega. Õiguskantsleri arvates esineb puudujääke veel kaitseväe korralduse reguleerimisel, kooli tervishoiu küsimustes, psühhiaatrilise abi kättesaadavuses, salastatud teavet, ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning riigi õigusabi puudutava ajakohastatud seadusandluse väljatöötamisel. Õiguskantsler nentis, et riikliku järelevalve korralduse lünklikkus ja killustatus erinevate asutuste vahel on murettekitav. Samuti juhtis ta tähelepanu Tallinna, Tartu, Narva jt Eestimaa tihedalt asustatud paiku iga päev läbivatele ohtlikele transiidiveostele, aga ka probleemidele tänases planeerimises ja ehitamise korralduses.
Rääkides põhiseaduslikku korda ohustavatest arengutest peatus Jõks kolmanda sektori kaasamise näilisusel, inimeste lahterdamisel mineviku- ja tulevikutegijateks viidates ka poliitilise eliidi poolt sotsiaalsete sanktsioonidega ähvardamisele, halvustamisele, naeruvääristamisele ja hirmu õhkkonna loomisele. Õiguskantsleri arvates muutub ühiskond järjest suletumaks; parteistumine on võtmas hirmuäratavaid mõõtmeid ja reegliks on saamas erahuvide eelistamine avalikule huvile. Eraldi peatus Jõks Rahvusringhäälingu nõukogu politiseerimise püüdel.
Ettekannet lõpetades sõnas Allar Jõks: „Lahendused riiklikult olulistele probleemidele saavad sündida vaid Riigikogu saalis.”
Riigikogu võttis 46 poolthäälega vastu Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse (915 SE). Seadustesse viidi sisse hulganisti tehnilist laadi parandusi ja täpsustusi. Viimased on vajalikud praktikas tõstatunud probleemide ja vastuolude lahendamiseks, mis on tingitud teistes õigusaktides sisseviidud muudatustest või seadusesätete erinevast tõlgendamisest.
Riigikogu pressitalitus